Maksuamet Tallinnas ümbrikupalgaga vahele jäänud Aasia söögikohast: ka ümbrikupalgaga nõustuja vastutab

 (16)
Eurod
Ümbrikupalk.Foto: Ester Vaitmaa

Kehtiva seaduse järgi juba lasub ka töötajal ümbrikupalgaga nõustumisel vastutus. Kui töötaja on tööandja maksukohustuste rikkumisest ja ümbrikupalga maksmisest teadlik ja sellest ise huvitatud, siis vastutavad tulumaksu tasumise eest nii tööandja kui ka töötaja solidaarselt. Töötajal tuleb saadud töötasu deklareerida tuluna oma tuludeklaratsioonis ja tasuda tulumaks oma tuludeklaratsiooni alusel.

Solidaarsuse rakendamine on üks võimalikke meetmeid, mida seni veel kaalume, et ümbrikupalga probleemiga tõhusamalt tegeleda, teatas MTA vastuseks küsimusele, et kas ka töötajad hakkavad ümbrikupalga vastuvõtmisel trahvi saama.

„Maksu- ja tolliamet (MTA) avastas ümbrikupalkade maksmise ühe hiljutise Tallinna kesklinnas asuva Aasia restorani kontrolli käigus, mille tööjõumaksude arvestamist ja deklareerimist kontrolliti tagant järele alates märtsist 2016 kuni veebruarini 2017. aastal. Ettevõtte kontrolli alustati ette teatamata külastusega nende tegevuskohta, kus avastati, et kümnele töötajale ei ole täies ulatuses deklareeritud töötasu väljamakseid,“ ütles MTA maksuauditi osakonna üksuse juht Oscar Õun. “Kontrolli tulemusel suurenes ettevõtte maksukohustus ligi 12 000 euro võrra.“

Maksupettusele saadi jälile lisaks MTA riskianalüüsist tekkinud kahtlusele ka tänu ametile tehtud anonüümsele vihjele, et restorani töötajatele makstakse töötasu mitteametlikult. Vihje tegijaga võeti ühendust, kes esitas enda poole aasta töötasu arvestused, tunnitabelid, palgalehed ja Facebooki vestlused. Seejärel nagu mainitud külastasid MTA maksuaudiitorid ette teatamata toitlustuskohta ja valisid selleks töötajate palgapäeva.

Seotud lood:

Külastusel leiti restoranist ümbrikud, kus sees oli sularaha ja töötasu arvestused. Söögikohast leiti veel täiendavalt nimelisi tühje ümbrikuid, tunnitabeleid ja tehti kassaprogrammist väljavõte. Töötajate tunnistuste põhjal said viis neist ümbrikupalka, mille tõendamiseks esitasid nad MTA-le oma palgalehed ja töötasu arvestused. Viis töötajat ei tunnistanud illegaalset sissetulekut, kuid ka nende osas olid maksumenetluses kogutud tõendid piisavad, et lükata ümber vastuväited ja tõendada ümbrikupalga saamine.

Jätkuvalt on ümbrikupalga maksmine suureks probleemiks ka toitlustussektoris, seda eriti suvekuudel, mil kasutatakse palju hooajalist ja ajutist tööjõudu. Harvad ei ole juhud, kus MTA maksuaudiitorid avastavad oma külastustel toitlustusalal tegutsevaid töötajaid, kes ei ole kantud töötajate registrisse või kellele makstakse töötasu osaliselt või täielikult illegaalselt. MTA on suvekuudel suunanud oma fookuse just hooajatöötajatega seotud maksuriskidele ja nende ennetamisele. Selle aasta esimese kuue kuuga kontrollisid MTA ametnikud üle Eesti toitlustussektoris 360 töötajat, kellest oli registreerimata 27 inimest ehk 7,5%. Toitlustussektorist jäi 2017. aastal ümbrikupalkade tõttu laekumata ligikaudu 18 miljonit eurot maksuraha.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel jäi 2017. aastal ümbrikupalkade tõttu maksudena hinnanguliselt saamata 149 miljonit eurot. Ümbrikupalka sai 2017. aastal 13% töötajatest ja illegaalne töötasu moodustas ümbrikupalka saanud inimeste sissetulekutest keskmiselt 31%.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare