Maksuamet tõlgendab dividende palgana

Maksuamet tõlgendab omanikele ja töötajatele makstavat dividendi varjatud töötasuna ning on otsustanud dividendide pealt sisse nõuda sotsiaalmaksu, seda siiski vaid juhul, kui juhatuse liikmele ei maksta tasu või töötajale töölepinguga töötasu, või makstakse väga vähe.

“Ettevõtte juht ja ainuomanik töötab täistööajaga ja saab miinimumpalka, lisaks saab igal aastal dividende, maksuhaldur selgitab välja, kui palju analoogse töö eest tegevjuhile palka makstakse ja käsitleb vastavat osa dividendidest palgana,” toob maksuameti pressiesindaja Liis Plakk Eesti Päevalehe vahendusel näite.

Maksuameti plaan käsitleda ettevõtete dividende palgana lööb ettevõtjad piltlikult öeldes tummaks, sest töötasu osa dividendidest on tema hinnangul maksuametnikel võimatu adekvaatselt määratleda.

Maksuamet möönab, et loomulikult ei saa kõiki makstud dividende automaatselt palgatuluna käsitleda, vaid igat konkreetset juhtumit tuleb analüüsida individuaalselt.

Maksuamet hindab varjatud palgamaksmiseks näiteks olukorda, kus ettevõtte juht ei saa töötamise eest tasu, vaid võtab raha välja dividendina, aastas 600 000 krooni, samal ajal kui sarnasel tegevusalal ja analoogse ettevõtte tegevjuhi palk on 50 000 krooni kuus.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevaleht Onlines

Maksuhaldur: Dividendide ümberkvalifitseerimiseks palgana analüüsib maksuhaldur iga kaasust eraldi

Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe ütles, et kehtiv maksukorralduse seadus (§84) annab maksuhaldurile õiguse mitte lähtuda maksustamisel tehingu või toimingu vormist, vaid maksustada tehing vastavalt selle tegelikult sisule, kui ilmneb, et see oli tehtud teises vormis maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, teatab maksu- ja tolliamet.

Veermäe ütles, et selle sätte alla lähevad ka juhtumid, kus äriühing maksab äriühingus töötavale omanikule palga asemel dividende, hoidudes sellega kõrvale sotsiaalmaksu tasumisest. Loomulikult ei saa kõiki makstud dividende automaatselt käsitleda palgatuluna, vaid igat konkreetset juhtumit tuleb analüüsida individuaalselt. Palgatuluks saab ümber kvalifitseerida ainult juba väljamakstud dividende, mitte lihtsalt äriühingu teenitud kasumit.

Veermäe rõhutas, et dividendide ümberkvalifitseerimiseks palgana analüüsib maksuhaldur iga kaasust eraldi. Olulised asjaolud, mida arvestatakse igas kaasuses on isiku rolli ja osalust tegevjuhtimises ning ka seda, milline on antud tegevusalal tavapärane tegevjuhi töötasu, ” ütles Veermäe.

Dividenditulu palgatuluks ümberkvalifitseerimisel võtab maksuhaldur arvesse seda, kas ja kui suures mahus on äriühingu omaniku aktiivne tegevus otseses seoses äriühingu kasumi tekkimisega, millist tööd omanik äriühingus teeb, kui palju talle selle eest tasu makstakse, kuipalju makstakse palka sarnaste äriühingute sarnastel ametikohtadel töötavatele isikutele ja kuidas on eelnev seotud äriühingu majandusliku olukorraga. Analüüsi ja kontrolli käigus selgitatakse välja, kas ja millises ulatuses on äriühingu omanikule makstud dividendid tegelikult tasu tehtud töö eest, mitte tulu tema investeeringutelt.

Käesoleval aastal asus maksuhaldur kontrollima mitmeid ettevõtteid, kus omanikele oli makstud suures summas dividende, kuid nende aastane palgatulu oli suhteliselt tagasihoidlik. Kontrolli käigus selgitatakse eeltoodud põhimõtete alusel välja, millises ulatuses dividendid tuleb ümber kvalifitseerida palgatuluks ning määratakse juurde tasumata sotsiaalmaks.