Maksuamet: töötaja oskab palka küsida ning palk muudkui kasvab
Maksu- ja tolliameti andmetel liikus eelmisel aastal tunamullusega võrreldes madalamast palgagrupist kõrgemasse ligi 75 000 inimest.
Palgatõusu põhjuseks nimetas maksuamet eelkõige tööjõu survet tööandjale. “Inimesed julgevad küsida korralikku palka,” väitis maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe. Samuti ei lepi töötaja enam ümbrikupalgaga.
Töötajal on võimalus julgelt palgalisa küsida, sest kadunud on hirm töötuks jäämise ees. Vastupidi – praegu kardab tööandja töölisest ilma jääda ja olukord on pöördunud selgelt töötaja kasuks.
“Surve on suur,” tõdes turbatootmise ja metallitööga tegeleva AS-i Elva E.P.T juhatuse esimees Aadu Püvi. Palka on tõstetud ettevõttes kord aastas. “Sellist asja pole küll paika pandud, et tõstame palka 1. juunist ja siis jälle 1. septembrist,” ütles Püvi. “Kuulame, kuidas teistes firmades asi on, ja püüame neist sammu võrra ees püsida.” Tõstetud on nii rabas töötavate meeste tükitöö hinda kui ka palka seal, kus mehed saavad kuutasu. Lisahüvedena nimetab Püvi odavat lõunasööki rabatööde hooajal ning tasuta transporti ja tööriideid.
Ettevõtte palgaskaala jääb maksuameti määratluse järgi 8000–12 000 krooni vahemikku. “Metallimehed saavad kuus ikka kümme kuni 11 000 krooni,” sõnas Püvi, lisades, et nende kaader (45 inimest) on olnud suhteliselt püsiv. “Ärksad ja tublid mehed on,” kiitis ta.
Raha pole lihtne leida
Samas täheldas Püvi, et raha palgatõusuks leida ei ole lihtne, sest turbamüük ja -hind on pigem kahanenud kui kasvanud ning raha tuleb tootmise optimeerimise arvelt.
Töötajate palka analüüsides lähtub maksuamet reaalsetest väljamaksetest ning annab ülevaate seitsmes palgagrupis, millest kahte gruppi ehk neisse, kus palgad jäävad 8000–12000 ja
12 000–20 000 krooni vahemikku, lisandus mullu vastavalt üle 31 000 ja 32 000 töötaja.
Märksa väiksemaks on jäänud nende inimeste hulk, kelle palk jäi 1000–3000 krooni vahemikku.
Maksuamet uurib väikseid palku
•• Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe ütlust mööda võib öelda, et kõrgemates palgagruppides olevaid palku teenitakse tegelikult peaaegu kõigil tegevusaladel, nagu ka madalamaid.
•• “Kuna igasse palgagruppi kuulub väga suur hulk inimesi, siis ei saa nendest andmetest teha kaugeleulatuvaid järeldusi,” märkis Egon Veermäe, tuues siiski näite üldtendentsidest.
•• Kõrget palka teenitakse hulgi- ja vahenduskaubanduses, finantsvahenduses, kinnisvaraga seotud tegevuses ja ehituses. Madalad on palgad teeninduses, hotellides, restoranides ja jaekaubanduses.
•• Kui tundub, et mõnes ettevõttes on teiste sama valdkonna ettevõtetega võrreldes märgatavalt madalamad palgad, võtab maksuamet firma oma huviorbiiti.
