“Reeglina on sinna maja ostnud inimesed ettevõtjad, kellele esialgsetel andmetel pole midagi ette heita,” ütles maksuameti peadirektor Aivar Sõerd Eesti Päevalehele. “Kuid 10-20 protsenti neist on sellised, kelle tegevuse vastu maksuameti hinnangul võiks huvi tunda.”

Ajaleht esitas maksuametile andmed enam kui 50 majaomaniku kohta, kes on viimasel ajal ostnud kallid elamud AS-i TTP rajatavasse rajooni ning palus hinnata nende inimeste tausta maksumaksjatena.

Sõerd rõhutas, et viiendiku majaomanike kahtlustamine tulude varjamises põhineb maksuameti esialgsetel andmetel.

“Mõne kinnistu omaniku tuludeklaratsiooni andmete õigsust võidakse kontrollida,” lausus Sõerd. “Näiteks võib mõni jõukas ettevõtja olla mitu miljonit krooni tulu deklareerinud, kuid jätnud osa deklareerimata.”

Maksuameti peadirektori asetäitja Vahur Kivistik ütles, et kui tulude varjamine leiab kinnitust, siis teeb maksuamet ettekirjutuse täiendavate maksude tasumiseks.

“Kui sissetulekutes ja väljaminekutes on erinevus, siis sealjuures maja ostmine oleks üheks võimalikuks tõendiks tulude varjamise uurimisel,” ütles Kivistik. “Kriminaalkoodeksi järgi võib maksupettuste eest karistada kuni seitsmeaastase vabadusekaotusega.”

Kaasiku uuselamurajooni kõige odavam krunt ja sellele maja ehitamine maksab pisut alla nelja miljoni krooni. Keskmine maja maksab seal kuus kuni seitse miljonit ja odavaim ridaelamu boks 2,6 miljonit krooni.

Lisaks eesti soost rikastele on eliitrajooni maja ehitanud ka paljud vene ja muust rahvusest ettevõtjad. “Need ettevõtjad pole reeglina avalikkuse ees tuntud, kuid nende seas on nii väga rikkaid kui ka väga korralikke maksumaksjad,” ütles maksuameti pressiesindaja Koit Luus.