Asi on selles, et iga Panama nimekirjas olev juriidiline või füüsiline isik ei tähenda seda, selle isiku suhtes algatatakse automaatselt maksurevisjon. Seal võib olla materjale, mis on esiteks aegunud ja teiseks ei pruugi seal olla sisu või piisavalt tõendusmaterjali. Offshore firmasid võidakse kasutada ka lihtsalt varade hoidmiseks.

Aga maksuametil soovitaks küll need materjalid põhjalikult läbi töötada ja eriti Tallinna Sadamat puudutav osa.

1999. aastal toimunud Diveci läbiotsimine oli nii tõsine raputus Eesti ärimaastikul, et peale seda vähenes offshore firmade kasutamine meil drastiliselt. Toona teiste riikide maksuametitega kogemusi jagades oli läbiotsimine ja sealt väljatulnud matejal pretsedenditu. Praegune Mossack Fonseca leke on samasugune skandaal, aga globaalsel tasandil.

Diveci materjalidest tulid välja mitte ainult maksuametit huvitanud maksude optimeerimise tõendusmaterjalid, aga ka kriminaalsele koossisule viitavad käibemaksu- ja aktsiisipettuste tõendusmaterjalid, ka pangapettused, erastamispettused, varade kantimised, pankrotikuriteod, jne.

Seal oli näiteks välismaalaste allkirjapitsatid allkirjade võltsimiseks, tühjad paberilehed, kuhu välismaised variisikud olid tühjale lehele oma allkirja ette ära kirjutanud, meili teel edastatud juhendid kuidas võltsimisi korraldada, jne. Ühesõnaga, sajad maksurevisjonid ja kriminaalasjad. Divec lõpetas Eestis oma äritegevuse ja liikus siit minema, vist Kiievisse.