Maksuameti vastus: me ei ole raiskajad
2003. aastal töötas Maksu- ja Tolliametis 2447 inimest, praegu, aprilli alguse seisuga on ametis tööl 1784 inimest. Vähenemine seega 27,1%, kirjutas maksu- ja tolliameti esindaja Anne Osvet.
"Jah, 95% MTA teenustest osutatakse elektroonilisi kanaleid kasutades.
Sellest, et inimestel pole vaja ameti teenindusbüroodesse enam iga toimingu pärast tulla, annab tunnistust ka I kvartalis toimunud kliendikülastuste arv. Neid oli kokku 93 726, mis on 22% vähem kui 2011. aasta samal ajal (kokku 119 927). See tähendab, et I kvartalis käis ameti teenindusbüroodes iga päev 400 maksumaksjat vähem," ütles Osvelt.
Kõige suurem langus on olnud MTA Pärnu teeninduskohas (35%), Haapsalu teeninduskohas (33%) ja Rapla teeninduskohas (26%). Alates 2003. aastast on MTA oma töökorralduse arendamisse investeerinud ca 15 miljonit eurot.
"Sellele summale lisanduvad veel arvutite riistvaraga seotud kulutused. Kõik see on taganudki meie e-teenuste sedavõrd hea kättesaadavuse ja ulatusliku kasutamise. Kui kujutleda, et läheksime mingil põhjusel uuesti paberdeklaratsioonidele tagasi, oleks meil kohe vaja lisaks 200 ametnikku tööle võtta," sõnas Osvelt.
Osvelt lisas, et büroodes töötavate ametnike arv on MTA-s läbi aegade tõepoolest langenud, seda nii maksu- kui ka tolli poolel.
"Arvestades jätkuvalt tõsiste riskidega käibemaksupettuste ja ümbrikupalga näol ning üle 350 miljoni eurose maksuvõlaga, ei ole õige töö ümberkorraldamist nimetada riigi raha raiskamise musternäidiseks. Läbi aegade on kontrolli- ja sissenõudmisega tegelenud ametnike määratud ja sissenõutud summad (pärast kohtukaotuste mahaarvamist) ületanud nende ametnikega seotud kulusid," sõnas Osvelt.
