Maksud & Raamatupidamine: Äriühingute likvideerimine


Likvideerimine on protsess, millel on kindel algus, keskpaik ja lõpp.

Praegu struktureerivad paljud äriühingud oma tegevust ümber ja otsivad uusi tegevusvaldkondi. Enam tuleb mõelda ka teemal, kas äritegevuse jätkamine on majanduslikult mõttekas või ehk pi­gem kaaluda ettevõtte tegevuse lõpetamist. Tutvustame lühidalt ettevõtte tegevuse lõpetamist likvideerimise teel, mis on tavapärane tegevuse lõpetamine eeldusel, et vara jätkub ning äriühing on suuteline oma kohustused võlausaldajate ees täitma. Likvideerimismenetlust reguleerib äriseadustik ning likvideerimine kui menetlus on oma olemuselt sarnane nii osaühingute kui ka aktsiaseltside puhul.

Likvideerimine on protsess, millel on kindel algus, keskpaik ja lõpp ning mis kestab vähemalt üheksa kuud, tavapäraselt siiski kauem. Äriühingu likvideerimine al­gab vastava otsuse vastuvõtmisega äriühingu omanike poolt, kusjuures lõpetamise otsuse poolt peab hääletama vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikiri ei sätesta teisiti. Pärast äriühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmist algab likvideerimismenetlus, mille viivad läbi üldkoosoleku poolt määratud likvideerijad. Vähemalt üks likvideerija peab elama Eestis.

Likvideerijaks ei tohi määrata isikut, kes on juhatuse liige. Likvideerimisotsuse vastuvõtmisest ja likvideerijate määramise kohta esitatakse äriregistrile vastav avaldus. Likvideerimisotsuse vastuvõtmisega lõpeb majandustegevus ja sellega seoses ka äriühingu likvideerimiseelne ma­jan­dus­aasta. Likvideerijad koostavad likvideerimisaruande (likvideerimiseelse majandusaasta raamatupidamise aastaaruan­de) ning esitavad selle kolme kuu jooksul üldkoosolekule kinnitamiseks. Likvideerimisaruande koostamisel ei lähtuta jätkuvuse printsiibist. Äriühingu varad ja kohustused hinnatakse kõik lühiajalisteks ning likvideerimisväärtusesse. Põhivarad kajastatakse müügiootel varadena. Moodustatakse eraldised koondamistasudeks, võimalikeks kohtuvaidlusteks, dokumentide arhiveerimiseks, varude hävitamiseks jms.

Nagu aastaaruanne

Likvideerimisaruanne koosneb samasugustest aruannetest ja lisadest nagu raamatupidamise aastaaruanne (bilanss, kasumi­aruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali aruanne ja lisad vastavalt raamatupidamisseaduse lisale 3). Auditeerimiskohustus laieneb ka likvideerimis­aruandele. Äriühingule tähendab likvideerimisotsus likvideerimismenetluse algust, mille raames likvideerijad lõpetavad äriühingu tegevuse, teavitavad võlausaldajaid, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad kõikide võlausaldajate nõuded. Likvideerimine on aluseks ka töösuhete lõpetamiseks, mille puhul tuleb järgida Eesti Vabariigi töölepingu seaduses toodud regulatsiooni. Tuleb järgida seaduses toodud etteteatamise tähtaegu, vajadusel eelnevalt konsulteerida töötajate esindajatega, saada kohalikult tööinspektsioonilt nõusolek lepingute lõpetamiseks ning maksta töötajatele hüvitist.

Kui likvideerimismenetlus kestab enam kui 12 kuud, tuleb 12 kuu möödudes koostada likvideerimise vahearuanne. Pärast kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamist koostatakse lõppbilanss ning allesjäänud vara jaotusplaan, mida vajadusel peab kontrollima ka audiitor. Lõppbilanss ja vara jaotusplaan esitatakse omanikele tutvumiseks ning neid on võimalik vaidlustada juhul, kui koostamisel ei ole lähtutud seadusest, põhikirjast või üldkoosoleku otsustest. Jaotusplaan on aluseks äriühingu omanikele väljamaksete tegemiseks. Tulumaksuseaduse kavandatavate muudatuste kohaselt kuulub alates 1.01.2009 likvideerimisjaotis maksustamisele äriühingu tasandil. Edukas likvideerimismenetlus lõppeb äriühingu kustutamisega äriregistrist, milleks kõik likvideerijad esitavad vastava avalduse ja ühtlasi teatavad isi­ku, kes vastutab dokumentide säi­litamise eest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare