Maksukoormus tõuseb

Rahandusministeerium prognoosib 2002. aasta maksukoormuseks 34,1 protsenti Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis tähendab tänavusega võrreldes tõusu 0,3 protsendipunkti võrra.

See prognoos sisaldab ka töötuskindlustuse makseid, mis suurendavad maksukoormust hinnanguliselt 0,9 protsendipunkti, teatas ministeerium. Arvestatud on ka pensionikindlustuse teise samba rakendumisega 2002. aasta teisest poolest.

Pensionikindlustuse teise sambasse makstavaid sotsiaalkindlustuse summasid maksukoormuse sisse ei arvestata ning esimesest kolmandasse sambasse üleminevad sotsiaalmaksu summad vähendavad koormust rahandusministeeriumi hinnangul 0,3 protsendipunkti võrra.

Maksukoormust vähendab ka üksikisiku tulumaks ning seda tänu maksustatavast tulust mahaarvatavate summade suurenemisele.

Riigilõive valitsus maksukoormuse määramisel arvesse ei võta.

Kokku kasvab maksukoormus rahandusministeeriumi hinnangul 2002. aastal 0,3 protsendipunkti võrra ning jääb samale tasemele 2000. aasta tasemega.

Rahandusministeeriumi andmetel on maksukoormus, mis definitsiooni kohaselt avaldub eelarveaastal laekunud valitsussektori konsolideeritud maksutulude suhtes sama aasta nominaalsesse SKP-sse, alates 1997. aastast pidevalt langenud.

1996. aastal oli maksukoormus 36,2 protsenti, 1997. aastal 37 protsenti, 1998. aastal 36,3 protsenti, 1999. aastal 34,1 ja 2000. aastal 33,8 protsenti.

Maksukoormus on langenud näiteks ettevõtete jaotamata kasumi tulumaksuvabastuse, üksikisiku tulumaksuvaba miinimumi tõstmise ning aktsiisimäärade suhteliselt aeglase tõstmise arvel, märgib ministeerium.

Kuna riigilõive valitsus maksukoormuse määramisel ei arvesta, ent need kajastuvad riigi tuludes, võiks võrdluseks rahandusministeeriumi hinnangul välja tuua valitsussektori kogutulude suhte sisemajanduse koguprodukti ning ka siin on viimastel aastatel täheldatav langus, järgmisel aastal on oodata väikest tõusu.

Kogutuludes on arvestatud kogu avalikule sektorile laekuvaid tulusid, sealhulgas ka mittemaksulised tulud, nagu trahvid ja riigilõivud.

Kui 1996. aastal oli valitsussektori kogutulude suhe SKP-sse 38,8 protsenti, siis 1997. aastal oli see 40,6, 1998. aastal 38,3, 1999. aastal 36,5 ja 2000. aastal 36,0 protsenti. Tänavune prognoos on 35,5 ja järgmise aasta prognoos 35,7 protsenti.

Järgmisel aastal toimub tänu töötuskindlustuse rakendamisele maksukoormuse ühekordne tõus, kuid rahandusministeeriumi kinnitusel on tulevikus oodata jätkuva kiire nominaalse majanduskasvu toel maksukoormuse edasist alanemist.