Maksukuriteos süüdistatud Henry Kallase pool võitu kohtus

Ringkonnakohus tühistas eile osaliselt Henry Kallase süüdi mõistnud maakohtu otsuse maksukuriteo eest, kuid ta jääb siiski kaheaastasele katseajale.

Kallase kaitsja Aivar Pilv selgitas, et Tallinna Ringkonnakohtu 9. jaanuari otsusega rahuldati osaliselt apellatsioonkaebus ning kohtualune mõisteti õigeks karistusseadustiku § 389-1 lõige 2 järgi esitatud süüdistuses ehk maksude deklareerimata ja tasumata jätmises. Samuti mõistis ringkonnakohus Henry Kallase kasuks välja õigusabikulud summas üle 24 000 euro.

Vandeadvokaat Pilve hinnangul on kohtulahend olulise tähtsusega nii jälitustegevuse põhimõtete hindamisel kui ka tulumaksuseaduse selgitamisel.

"Ringkonnakohus nõustus tõendite hindamisel kaitsjate seisukohaga osade jälitustegevuslubade nõuetele mittevastavuses ning viitas riigikohtu poolt rõhutatud nõuete eiramisele. Seetõttu ei pidanud ringkonnakohus võimalikuks tugineda nende lubade alusel saadud infole."

Kallase kaitsjate sõnul ei nähtunud jälitustegevuseks antud kohtumäärusest selgeid põhjendusi, millistest asjaoludest ja olemasolevatest tõenditest tulenevalt on isiku suhtes olemas põhjendatud kuriteokahtlus.

Kohus ei lugenud piisavaks ka maakohtu põhjendust jälitustoimingu eelduste olemasolust, mille kohaselt on tegemist peitkuriteoga. Kohus on kohustatud enne jälitustoimingu lubamist alternatiivsete tõendamismeetodite kasutatavust talle teadaoleva teabe alusel kaaluma, kuid antud asjas see kohtu põhjendustest ei nähtu. Kohtu poolt varem antud jälitustegevuse lubadest ei selgunud, miks on tõendite kogumine muude menetlustoimingutega välistatud või oluliselt raskendatud.

Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistas Kallast maksukuriteos, mille tagajärjel jäi riigile laekumata üle 410 000 euro makse.

Süüdistuse kohaselt ostis Henry Kallase juhitud osaühing 2011. aasta kevadel Tallinnas Tornimäe kvartalis ligi pool miljonit eurot maksnud korteri ja deklareeris selle äriotstarbel soetatud kinnisvarana, kuigi tegelikult asus Kallas seal ise elama, kirjutas Äripäev.

Seetõttu süüdistati teda maksu- ja tolliametile valeandmete esitamises, mille kaasabil taotles tema ettevõte riigilt alusetult tagasi 80 948 eurot käibemaksu ning jättis erisoodustuselt tasumata 331 990 eurot tulu- ja sotsiaalmaksu.

Ringkonnakohus leidis, et ei ole tõendatud, et osaühing oleks teinud Kallasele sellise erisoodustuse, millelt oleks jäetud maksmata tulu- ja sotsiaalmaksu kuriteona kvalifitseeritavas ulatuses.

Henry Kallase soovil järgneb tema kommentaar muutmata kujul:

Henry Kallas lubab minna riigikohtusse
Kohtuotsus andis 80% maksusummade ulatuses õigeksmõistva otsuse, ülejäänud osas on etteheidetav negatiivne fiskaalne tagajärg likvideeritud ennemenetluse algust.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt esitatud süüdistus langes ära enamus ulatuses, mis teisisõnu tähendab, et riik ei ole saanud kahju laekumata maksusumma näol, kuna kinnisvara soetamisega seotud käibemaksu osa oli tasutud juba ennem menetluse algust. Vaidlus on selles, millisel ajahetkel tulnuks käibemaks tasuda ja kas valitud arvestusmeetod oli lubatav.

Olen põgusalt tutvunud kohtuotsuse ja selle põhjendustega ning märgin esmalt, et tegemist on minu hinnangul väga tugeva kohtukolleegiumi koosseisuga. Teisalt ei anna see alust nõustuda kõikide järeldustega mida otsuses on tehtud ja seetõttu jääme teatud vaidlusalustes küsimustes eriarvamusele ning oleme käesolevaks hetkeks esitanud kassatsiooniteate kõrgemale kohtule.

Maksuhalduri ja prokuratuuri seisukoht lubatava
maksuõigusliku käitumise osas sisendkäibemaksu mahaarvamisel ja hilisemal
korrigeerimisel on olnud vastuoluline ja ajas muutuv. Seetõttu on asjakohane märkida juba kaitsja Jaak Siimu poolt varasemalt öeldut, et kriminaalmenetlus peaks olema viimane ja äärmuslik abinõu millega ühiskondlikke suhteid korrastada. Maksuõigusliku praktika loomine peaks jääma haldusmenetlusse. Seda proovisime ka konkreetses menetluses prokurörile selgitada, kuid viimane on võtnud jäiga positsiooni soovides pretsedenti luua just nimetatud kohtuasjas. Ringkonnakohtu otsuse valguses on see kaasa toonud kõigele muule ka tarbetu finantskahju õigusabikulude näol - mis ulatuvad kümnetesse tuhandetesse eurodesse ja millest osaliselt hüvitati ligemale 25 000 eurot.

Meie hinnangul on sisendkäibemaksu osas toimunud mahaarvamine ja hilisem korrigeerimine kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga käibemaksudirektiivi tõlgendamisel ja oleme sellel seisukohal ka pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist.

Tervitatav on kohtu seisukoht jälitustoimingute lubatavuse küsimuses - milles kohus leidis, et need ei ole välja antud seadusest ja kohtupraktikast tulenevaid nõudeid järgides. Teisisõnu, ühe näitena, oli juhtivriigiprokurör Steven-Hristo Evestus väljastanud valimatult põhjendamatuid lubasid jälitustoiminguteks ja sellega algust teinud lausa kaks päeva peale esmase menetluse alustamist, ilma, et ühtki teist menetlustaktikalist viisi oleks kaalutud, veel vähem praktiseeritud. Kõnesolevate jälitustoimingute teostamine ei mõjutanud kohtuotsuse resultaati sisuliselt, kuid kohtu seisukoht aitab eelkõige ühtlustada ja kinnistada kohtupraktikat ning seeläbi muuta vastavaid menetlustoimingud läbipaistvamaks – võttes võimaluse teha põhjendamatult ja ebaseaduslikult massilisijälitustoiminguid.

Põhjendamatute jälitustoimingutega tekitatakse ühiskonnas ühelt poolt tunnet hirmuvalitsusest ja teiselt poolt toob see endaga kaasa enesetsensuuri.

Ka hiljutises Euroopa Kohtu otsuses on taunitud isikute kohta mobiilside andmete (sideseansid, asukoht jms) lauskogumist ja vastava teabe talletamist aastateks ning võimaldamist menetlejal vahetu ja kohtuliku kontrollita otseligipääsu vastavale teabele läbi üksikpäringute. Sellest järeldub, et Eesti õigus on käesoleval hetkel vastuolus Euroopa Kohtu poolt esile toodud printsiipidega. Perekonna- ja eraelu kaitse, õigus sõnumisaladusele, kodu puutumatus, õigus enesemääramisele on ettenähtud ulatuses tagamata.

Käesolevas menetluses on veel selliseid kohti mis vajaksid kõrgema kohtu poolt hinnangut õigusselguse ja –kindluse huvides ning vastavat asjaolu saab kujundada vaid Riigikohus läbi oma lahendi ning ka sellel põhjusel esitame ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni.