Maksupööripäev arvutatakse jooksva aasta maksukoormuse (maksutulude ja sisemajanduse koguprodukti suhe) prognoosi alusel.

Maksukoormuse määra alusel jagatakse kalendriaasta kaheks osaks. Aasta alguses on päevad, mille jooksul maksumaksjad töötavad sümboolselt riigi heaks, ja maksupööripäevast algab see osa aastast, mille jooksul teenitud tulu jääb maksumaksjale. Mida varem maksupööripäev saabus, seda väiksem oli vastaval aastal maksukoormus.

2015. aasta prognoositav maksukoormus on riigieelarve seletuskirja kohaselt 32,7%.

Milline on maksukoormuse arvutamise metoodika ja kuidas näevad välja erinevad maksupööripäeva edetabelid, sellest kirjutas EML juhatuse liige Lasse Lehis ajakirjas MaksuMaksja lähemalt aasta tagasi:

Maksupööripäevad Eestis 1999–2014

2014 - 27. aprill
2013 - 29. aprill
2012 - 28. aprill
2011 - 08. mai
2010 - 13. mai
2009 - 02. mai
2008 - 24. aprill
2007 - 24. aprill
2006 - 02. mai
2005 - 02. mai
2004 - 09. mai
2003 - 07. mai
2002 - 05. mai
2001 - 06. mai
2000 - 11. mai
1999 - 14. mai

Põhiline, milleks üldise maksukoormuse näitajat kasutatakse, on loomulikult riikidevaheline võrdlus. Siin saame allikana kasutada Euroopa Komisjoni väljaannet Taxation Trends in European Union 2013, mille lk 172 toodud tabeli kohaselt oli Eesti maksukoormus 2011. aastal 32,8% SKP-st. EL 27 riigi kaalutud keskmine oli 38,8% ja eurotsooni kaalutud keskmine 39,5%.

Kes valetab?

Mida peaks MaksuMaksja lugeja kõige eelneva kohta arvama pärast seda, kui ta on lugenud 13. mail (2014 - toim) Äripäevas ja portaalis Raamatupidaja.ee avaldatud lugu pealkirjaga „Eestlaste maksupööripäev on juunis“? Seal on sõnaselgelt öeldud, et hoopis 10. juuni on see kuupäev, mil keskmine töötaja Eestis lõpetab teoorias riigile maksude maksmise ja hakkab endale raha teenima. Küprosel olevat maksupööripäev aga juba 21. märtsil ja Belgias seevastu alles 6. augustil. Eesti paigutub 28 liikmesriigi seas kümnendale kohale.

Kas tõesti maksumaksjate liit on muutunud valitsuse tallalakkujaks, kes moonutab karmi tõde ja püüab maalida Eestist pilti kui maksuparadiisist? Sugugi mitte. Asi on lihtsalt selles, et mõistet „maksukoormus“ saab sisustada väga erinevalt ning ka maksukoormuse arvutamise meetodid võivad olla erinevad. Seega tuleb mis tahes edetabeli juures alustada mõistete tutvustamisest. See „maksukoormus“, mille järgi EML pööripäeva arvutab, on üldine maksukoormus, hõlmates kogu ühiskonda (sh ka töötuid, lapsi, pensionäre, dividendi- või üüritulu saajaid jne) ja kõiki makse. Üldine maksukoormus on üsna abstraktne näitaja, mida on väga raske sobitada ühe konkreetse inimese tavapäraste ning igapäevaste tulude ja kulude skaalale ning seepärast võibki jääda tavalugejale mõistmatuks.

See, millest Äripäev kirjutab, on töötaja maksukoormus, mis puudutab keskmise inimese töötasult makstavaid otseseid ja kaudseid makse. Loomulikult on töötaja maksukoormus kõrgem kui üldine maksukoormus, kuid universaalseks võrdluseks ei sobi töötaja maksukoormus eelkõige just sellepärast, et see ei kajasta kogu maksutulu (nt juriidiliste isikute makse) ning kuna maksukoormus tuleb arvutada suhtena saadud tulusse, siis tuleb kokku leppida kindel mudelsissetulek (nt keskmine palk, miinimumpalk vms), mille alusel arvutusi teha. Seega oleneb meetodi valik sellest, mida me tahame tõestada. Kui eesmärk on võrrelda riikide maksukoormuse taset ja selle muutumist ajas, siis sobib kindlasti üldine maksukoormus. Kui eesmärk on tõsta kodanike teadlikkust ja näitlikult selgitada, kui suure panuse inimene annab riigi toimimisse, siis sobib kindlasti paremini konkreetse sissetuleku näitel arvutatud maksukoormus.

Näiteks tööinimese jaoks võib parema võrdluse anda maksukiil, mis näitab tööjõu maksukoormust ehk netopalga ja tööandja kogukulu vahet. Erinevalt Äripäevas avaldatud ülevaatest ei ole maksukiilu puhul arvesse võetud kaudseid makse ehk käibemaksu ja aktsiise, mida inimene maksab oma netopalga eest kaupu ja teenuseid ostes. Kuna konkreetse isiku tulumaksu suurus sõltub tulu suurusest ja mahaarvamistest (nt seoses laste arvuga), tuuakse riikidevahelised maksukiilu võrdlused tavaliselt näidisgruppide lõikes.[3]

Järgnevas tabelis toomegi ühe võimaliku variandi maksukiilu alusel arvutatud maksupööripäevast. Aluseks on võetud Euroopa Komisjoni väljaanne Taxation Trends in European Union 2013, mille lk 36 on toodud maksukiilu tabel 2/3 riigi keskmisest palgast teeniva üksiku lastetu töötaja näitel:

Samuti ei anna üldine maksukoormus meile infot selle kohta, kui kõrged on üksikute maksuliikide määrad võrreldavates riikides või ajavahemikes, sest maksukoormuse arvutamisel võetakse aluseks maksude laekumine. Nii võib tihti juhtuda, et maksukoormuse tõus või langus ei ole otseselt seotud mingi kindla maksumäära muutmisega, vaid võib olla tingitud majanduskeskkonna muutumisest ja maksuõiguskuulekusest. Olulisemate maksumäärade statistikat Euroopa Liidu riikides tõime lugejale MaksuMaksja 2012. aasta oktoobrinumbris.[4]

Mis saab edasi?

Millistel päevadel on maksupööripäeva oodata järgmistel aastatel? Vastuse annab meile hiljuti valitsuses kinnitatud riigi eelarvestrateegia aastateks 2015–2018. Sealt saame teada, et üldise maksukoormuse tase järgmistel aastatel eriti ei muutu. Võrreldes 2014. aasta riigieelarve eelnõu seletuskirjaga on selles dokumendis 2014. aasta maksukoormuse määr kasvanud 32,4% peale (mis kalendri skaalal annab ikka sama päeva — 28. aprilli) ning 2018. aastaks ennustatakse maksukoormuse määra tasemeks 32,3% SKP-st.

Maksukoormust vähendavad 2015. aastal tulumaksu ja töötuskindlustuse maksete määra langetamine, üldise maksuvaba tulu määra ja pensioni maksuvaba tulu määra tõstmine. Teisest küljest „söövad“ selle vähenemise ära kavandatavad aktsiisitõusud ja erimärgistatud kütuse kasutusala piiramine ning vähemalt Rahandusministeeriumi arvates tõstavad maksukoormust ka sõiduautode sisendkäibemaksu piirangud ja käibedeklaratsiooni lisa rakendamine. Seda, kas need seadused sellisel kujul üldse kehtima hakkavad ja kuidas need ettevõtjatele tegelikult mõjuvad, me muidugi veel ei tea. Rääkimata ootamatult saabunud majanduslangusest, Ukraina kriisist ja muudest „tundmatutest“. Aga see ei ole enam selle artikli teema.