Rahandusmister Taavi Veskimägi sõnul plaanitakse selleks maksukorralduse seaduse muudatust, mille alusel hakatakse revisjonidele määrama kindlaid tähtaegu. “Tähtaja muutmisel tuleb uue määramist maksumaksjale ka põhjendada,” märkis Veskimägi Äripäeva maksuseminaril.

Ettevõtjatest publiku ees anti ka lubadus, et maksuamet on oma tegevuses võtnud uue suuna ja kahtlustav mentaliteet maksumaksja suhtes kaob.

Maksuameti juriidilise osakonna juhataja asetäitja kohusetäitja Meelis Krautmann tõi välja punktid, kus maksuamet oma tegevust ja suhtumist muudab. Ta rääkis näiteks kevadel mitmeid kordi riigikohtus läbi vaieldud käibemaksuteemast, kus maksuamet nõudis riiulifirmadeks osutunud firmadega kaubelnud ostjatelt välja müüja poolt maksmata jäänud arved. Nüüd näeb Krautmanni sõnul maksuameti tegevuspoliitika ette, et kontrolli käigus tuleb välja selgitada, kes on tegelikult seadust rikkunud, kas müüja või ostja.

“Kontrolli alguses ei tohi eeldada ostja rikkumist, vaid veendumus peab tekkima tuvastatud asjaolude ja kogutud tõendite alusel,” märkis esineja. “Varem oli tihti juba eelduseks, et ostja on rikkuja.” Seega ka süü tõendamiskohustus lasub maksuametil, mitte vastupidi, et maksumaksja peab oma süütust tõestama. Ja seda kõike tuleb teha enne maksusumma määramist.

“Peab jälle möönma, et praktika on olnud teistsugune: maksuamet on saanud vihjeid rikkumisele ja asutakse kohe otsuseid tegema ja siis hiljem hakatakse vaidlema,” rääkis Krautmann.

Krautmanni sõnul on seni liiga vähe tegeldud maksuseaduste kohta seletuste andmisega. Üheseid selgitusi saaks aga maksumaksja kasutada ka revidendi ümberveenmiseks, sest praegu on pahatihti erinevates maksuametites seaduste suhtes kasutusel erinevad seisukohad, märkis ta.