Maksutulud kasvasid 15 miljoni võrra
Väljamaksed välistoetustest olid jätkuvalt tagasihoidlikud, kuid tänavu aasta teises pooles on oodata Euroopa Liidu uue, 2014.–2020. aasta finantsperioodi väljamaksete suurenemist. Alates 2014. aasta juunist on valitsussektori eelarve olnud ülejäägis, mis ulatus 2014. aasta lõpuks 73 miljoni euroni ehk 0,38 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Rahandusministeeriumi andmetel laekus 2015. aasta jaanuari lõpuks riigile tulusid 701,7 miljonit eurot ehk 8,7%%aastaks planeeritust, mis on 9,4 miljonit eurot enam kui mullu samal ajal.
Kuludeks suunati jaanuaris 659,5 miljonit eurot ehk 7,6 protsenti aastaks planeeritust, mis on 3,8 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal. 2015. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,11 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,67 miljardit eurot.
Maksutulusid laekus jaanuaris 656,9 miljonit eurot ehk 9,9 protsenti plaanitust, mis on 15,2 miljonit eurot rohkem kui mullu jaanuaris. Maksutuludest suurimate tululiikidena laekus sotsiaalmaksu 209 miljonit eurot, käibemaksu 176,6 miljonit eurot ning aktsiise 100,1 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga kasvasid maksulaekumised enamiku tululiikide lõikes. Sealhulgas on enim kasvanud käibemaksu ja sotsiaalmaksu laekumine, vastavalt 14,2 miljonit eurot ja 13,1 miljonit eurot.
Mittemaksulisi tulusid laekus jaanuaris 44,8 miljonit eurot ehk 3 protsenti aastaks kavandatust, mis on 36,9 miljonit eurot vähem kui eelmise aasta jaanuaris. Mittemaksuliste tulude liikidest moodustasid suurima mahu muud tulud summas 29,2 miljonit eurot ehk 19,8 protsenti kavandatust. Kaupade ja teenuste müügist laekus jaanuaris 12,3 miljonit eurot. Finantstulusid laekus kuuga 1,9 miljonit eurot ja toetusi 1,4 miljonit eurot.
Kulusid tehti jaanuaris 659,5 miljoni euro ulatuses ehk 7,6 protsenti aastaks planeeritust. Kulude maht jäi eelmise aasta jaanuari väljamaksetega võrreldavale tasemele, suurenedes aastataguse perioodiga 0,6 protsenti ehk 3,8 miljonit eurot. Kululiikidest suurimad olid toetused summas 340,7 miljonit, muud kulud 219 miljonit ning tööjõu- ja majandamiskulud 87 miljonit eurot.
Tööjõu- ja majandamiskuludeks suunati esimese kuuga 87 miljonit eurot ehk 6,1 protsenti aastaks planeeritust. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga vähenes tegevuskulude väljamaksete maht 1,1 miljoni euro võrra ehk 1,2 protsenti. Tööjõukuludeks suunati 51,7 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 35,3 miljonit eurot.
Investeeringuteks kasutati jaanuaris 31 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti aastaks plaanitud eelarvest. Riigiasutused investeerisid ise 10,2 miljonit eurot ehk 6,4 miljonit eurot rohkem kui mullu jaanuaris ja andsid investeeringutoetusi 20,8 miljoni euro ulatuses ehk 9,3 miljonit eurot vähem kui mullu.
Välistoetusi koos ettemaksetega tasuti jaanuaris 31,2 miljonit eurot ehk 3,1 protsenti plaanitust, mis on 45,9 miljonit eurot vähem kui mullu jaanuaris. Kahanemine tuleneb peamiselt Euroopa Liidu eelmise, 2007.–2013. aasta finantsperioodi maaelu arengukava meetmete väljamaksete vähenemisest 39,1 miljoni euro võrra. Vana perioodi struktuuritoetuste vahenditest on jaanuari jooksul väljamakseid tehtud 14,1 miljonit eurot ehk 4,1 protsenti planeeritust, mullu ulatus summa 29,8 miljoni euroni. Eelmise perioodi vahenditest rahastatavaid projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni ning jaanuari lõpu seisuga on lõpetatud projekte 13 785 ja töös 1 142 projekti. Uue programmiperioodi vahenditest on väljamakseid tehtud 11,2 miljonit eurot, millest enamiku ehk 11,1 miljonit moodustavad maaelu arengukava meetmete kulud.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas jaanuari lõpu seisuga 1,55 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 1,17 miljardit eurot ning stabiliseerimisreservis 369,2 miljonit eurot. Likviidsete varade maht kasvas kuuga 60,3 miljoni euro võrra peamiselt likviidsusreservi suurenemise tõttu. Võrreldes 2014. aasta jaanuari lõpu seisuga on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht suurenenud 74,6 miljonit eurot ehk 5 protsenti. Kasv tulenes eelkõige likviidsusreservi suurenemisest 71 miljoni euro võrra.
Detsembri lõpuks oli valitsussektori eelarve ülejääk 0,38 protsenti SKT-st ehk 73 miljonit eurot. Valitussektori ülejääk tulenes nii sotsiaalkindlustusfondide kui ka keskvalitsuse eelarve ülejäägist. Sotsiaalkindlustusfondid on alates juunist ülejäägis ning kasvanud teisel poolaastal ulatudes detsembri lõpuks 60,7 miljoni euroni. Keskvalitsuse eelarve ülejääk ulatus aasta lõpus 31,2 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste eelarve oli aasta lõpuks 18,9 miljoni euroga puudujäägis.
