Mänguasjaäri kasvab Eestis beebilelude toel
“Pole saladus, et mõnedki mänguasjad on Soomes odavamad kui Eestis,” ütleb Marko Mägi, Eesti suurima mänguasjapoodide keti Juku omanik ja juht. See ei tähenda siiski, et Eesti müüjad naudiksid eriti rasvast kasumit. Tegu on ikka turu väiksusest tingitud hädaga. Eestisse ostetavad kogused on nii tillukesed, et suurte tootjate juurde otse pääseda on keeruline.
“Peaksime ostma konteinerite kaupa, et piisavat allahindlust saada,” tunnistab seitsmest mänguasjapoest koosneva
UNO 1 keti juhataja Kairi Kälissaar. On tavaline, et Eesti pood ostab Eesti hulgimüüjalt, Eesti hulgimüüja omakorda Euroopa hulgimüüjalt ja too heal juhul otse tootjalt. Nii maksabki mänguauto või nukk Tallinnas ja Pärnus rohkem kui Helsingis või Londonis. Marko Mägi lisab, et nende eesmärk ongi “mahtude taha saamiseks” kiiresti laieneda: “Seal, kus oleme saanud otse tootjatelt osta, suudame ka hinna alla viia.”
Kokku kasvab Eesti mänguasjaturg majandusega samas tempos, umbes 10% aastas. Kõige kiiremini muuseas beebikaupade osa. Inimestel on raha rohkem käes, ostetakse rohkem ja ka kallimaid asju. Üleilmne mänguasjatööstus elab aga üle raskeid aegu. Aastakasv on 1–2%, veel paar aastat tagasi tehti lausa miinust. Arvutimängud, internet ja üleüldine varasem täiskasvanuks saamine sööb traditsioonilist mänguasjaturgu.
“Kaksteist aastat on see vanus,” tõmbab ühe suurema kohaliku hulgimüüja Rekato tegevjuht Urmas Sirel piiri, kust kaugemale lelumüüjad enam ei vaata. Kairi Kälissaar pakub piiriks isegi juba üheksat-kümmet aastat. Teatud tüüpi legod ja pusled lähevad veel ka vanematele, kuid põhimänguasjad mitte.
Lapsed on isegi vähem kaubamärgiteadlikud kui nende vanemad. Mänguasjamüüjad kirjeldavad, et kui laps haarab riiulist selle, mis talle spontaanselt meeldib, siis just ema-ise on need, kes lähevad ikka kuulsate kaubamärkide juurde. Barbie on endiselt Eestis populaarne. Võrreldes muu maailmaga isegi liiga populaarne.
Võitlus: Barbie või Bratz
Näiteks Lääne-Euroopas ja Ameerikas on alles 2001. aastal loodud Bratzi nukkude seeria Barbiele juba kannale astunud. Suurbritannias tõusis Bratz lausa esimeseks, lükates 40 aastat valitsenud Barbie troonilt. Eestis on Bratz aga veel kõvasti vähem tuntud. Bratzi edu vihastas Barbie tootjat Mattelit sedavõrd, et ta esitas nende vastu 500 miljoni dollari suuruse hagi. Bratzi disainer Carter Bryant töötas varem Mattelis ja süüdistuse kohaselt olevat ka tema ideed Mattelist pärit. Bratzi emafirma MGA tegevjuht Isaac Larian ütles seepeale kommentaariks: “Barbiel on aeg pensionile minna. Lapsed tahavad uut ja teistsugust.”
“Minu arvates läheb Eesti ostja trendidega vähem kaasa ja on traditsioonilisema maitsega,” arvab hulgimüüja Rekato juht Urmas Sirel. Ta toob võrdluseks Soome, kus multifilmisarjad ja lastefilmid panevad alati käima ka mänguasjamüügi. Eestis see seos nii tugev pole. Vahel minnakse kaasa, vahel mitte. Kogused, mis võtta tuleb, on suured, aga mingit garantiid, et ostetakse, pole ikkagi.
Skandaalne mänguasjaäri
•• Pehmete riiete, suurte silmade ja säravate värvide maailm varjab üht konfliktirohkemat tööstusharu. Tootjad kaklevad tootjatega. Tarbijad süüdistavad tehaseid. Ameeriklased hiinlasi.
•• Alles äsja pidi maailma suurim mänguasjatootja Mattel turult tagasi võtma üle miljoni Hiinas toodetud lelu, mille puhul tuvastati ohtlike kemikaalide kasutamine. Ka Eestis korjas kohalik esindaja nimekirja sattunud tooted müügilt ära.
•• Tegu ei ole esmakordse probleemiga ja see ei jää kindlasti ka viimaseks. Mänguasjatööstus oli ju üks esimesi, kes hakkas oma tootmist Hiinasse ja muudesse Aasia riikidesse kolima. Praegu valmistatakse Aasias rohkem kui 80% maailma mänguasjadest.
•• Nukkude, nukuriiete ja rohkem käsitööd nõudvate vidinate tootmine käib peaaegu eranditult seal. Roboteid, autosid, plastmassmänguasju, mis on rohkem seotud automaatikaga, toodetakse veel ka Euroopas ja Ameerikas. Odavates maades tootmine on toonud kaasa süüdistused ebainimlikes töötingimustes ja väikestes palkades.
Erandlik Jaapan
•• Mänguasjaäri vajab palju lapsi ja tööjõumahukas mänguasjatööstus palju odavaid töökäsi.
•• Seda ootamatum on, et vananeva elanikkonna ja kõrge elatustasemega Jaapan on suutnud ainukese arenenud riigina säilitada arvestatavas suurusjärgus omamaise mänguasjatööstuse.
•• Ühelt poolt on jaapanlased traditsiooniliselt kulutanud meelelahutusele rohkem kui teised maad. Ka ajalugu mõjub. 1950- ja 1960-ndatel seati eesmärk kasvatada just Jaapani ekspordivõimet. Alguses oldi ise odava allhanke tegija. Nintendo tulekut videomängude turule 1978. aastal peetakse murdepunktiks, mis ühelt poolt viis videomängud massidesse ja samas tekitas traditsioonilise mänguasjatööstuse kõrvale suure konkurendi.
•• Kui video- ja arvutimängude puhul on ka mujal maailmas suurimateks kulutajateks täiskasvanud, 25–40-aastased mehed, siis klassikalised mänguasjad on jäänud ikka lastele.
•• Erandi moodustab jällegi Jaapan, kus keskealised mehed ostavad meeleldi raadio teel juhitavad autosid ja lennukikomplekte.
Kaubandus
Jukat (Juku mänguasjapoodide kett)
2006, mln/kr
•• Käive – 80,2
•• Kasum – 7,6
•• Poodide arv – 15
•• Töötajaid – 105
Uno 1 mänguasjapoed
2006, mln/kr
•• Käive – 12,4
•• Kasum – 1,1
•• Poodide arv – 7
•• Töötajaid – 27
Rekato hulgimüük
2006, mln/kr
•• Käive – 43,5
•• Kasum – 3,6
•• Töötajaid - 12
Anvoli hulgimüük
2006, mln/kr
•• Käive – 88,5
•• Kasum – 10,1
•• Töötajaid - 44
Allikas: äriregister
