Marek-Andres Kauts: tasuta domeene pole olemas
Kui palju reaalselt maksab üks pri.ee domeen lisatuna olemasoleva 50000 .ee domeeni juurde?
Tasu kujuneb domeenide infrastruktuuri ülalpidamiskulud (administreerimiskulud, arenduskulud, finantskulu käivitamiskulude katteks võetud laenu tagasimaksmiseks ja reserv) jagatuna domeenide arvuga. Infrastruktuuri ülalpidamiskulud ei sõltu meie poolt vaadeldavas vahemikus nimede arvust registris, mis tähendab, et kui pri.ee domeenid oleksid „tasuta“, maksaksid teised 50 000 domeeni omanikud nende ülalpidamise kinni.
Olles suhelnud paljude domeeni registreerinud ettevõtjate ja eraisikutega, siis nad ei ole nõus teiste tasuta pri.ee domeene kinni maksma.
Mis on teie sihtasutuse selle aasta kulude eelarve? Millal avalikustatakse "kulupõhise" sihtasutuse kulud ja tulud, mis on praegu jäänud saladuseks?
Eesti Interneti SA kui riigi osalusel asutatud sihtasutuse finantsaruandluse avalikustamisele kehtib kord, mis on sätestatud Riigivaraseadusega. Vastavalt korrale valdame auditeeritud ja nõukogu poolt kinnitatud (nõukogus on pooled internetikogukonna esindajad) majandusaasta aruande hiljemalt aprillikuu jooksul. Usun, et see annab küsimustele sisulised vastused.
Kas vastab tõele kuuldus, et domeenide aastamaks läks seetõttu nii kõrgeks, et IRL-i valimiskampaaniat on vaja toetada?
Miks ja kuidas me peaks üht erakonda toetama?
Kui suur on sihtasutusele ühe domeeni tehnilise haldamise kulu ühes aastas? Mittevajalikku palun mitte sisse arvestada. Kui suur on miinimum, alla mille .ee domeeni omahinda mingil juhul langeda ei saa? Võrdluseks: varasem .ee domeeni haldaja EENet väidab, et nende aastane kulu oli 45 krooni domeeni kohta.
Nagu 1. küsimusele vastates kirjeldasin, ühe domeeni kulu aastas sõltub sellest, kui suur on registris olevate domeenide hulk.
Mul on kirjakastis EISi nõukogu liikme Avo Otsa poolt saadetud kiri, mille üks saaja on ka nõukogu esimees Maria Värton. Tsiteerin:
"Tänasel (T. 25. jaan 2011) Nõukogu koosolekul minu poolt lühiettekandena käsitletud dokument "MTÜ Eesti Interneti Kogukond soovid ja põhimõtted pri.ee küsimuse lahendamiseks " on kirja manuses. Nõukogu palub EIS-i juhatust moodustada omapoolselt ekspertide grupp ning arutada dokumendi sisu läbi selle autoritega. Arutelu tulemina koostatud vastastikuse mõistmise memorandumi esitamise tähtaeg EIS-i nõukogule on 01. veebruar 2011."
Kas selline otsus oli või ei olnud nõukogu poolt? Ma olen seda küsimust Sinult, Marek, küsinud juba korduvalt ja pole kordagi saanud "jah" ega "ei" vastust.
Nõukogu otsus on täidetud. Erinevad internetikogukonna esindajad teevad meile pidevalt ettepanekuid ja nende vastuvõtmine ja ekspertidega läbiarutamine on osa meie tööst. Vastastikuse mõistmise memorandumi kohustust nõukogu otsuses ei olnud. Ilmselt on see Avo Otsa kui heatahtliku inimese soov, et vastastikusele mõistlikkusele jõuaksime.
MTÜ esialgne ettepanek pri.ee osas saabus 10 tööpäeva enne domeenireformi järgmise etapi tähtaega. Selleks ajaks olid ümberregistreeritud ja lepingu sõlminud juba 50 000 domeeni, millest üle 500 olid pri.ee-d. MTÜ ettepanek tähendanuks sisuliselt domeenireformi peatamist ja oleks pannud selleks ajaks domeenid ümberregistreerinud kasutajad ebasoodsasse olukorda. Ka nõukogu seisukoht oli, et viimasel hetkel domeenireformi peatamine ei ole võimalik.
Kas te ei arva, et reformiga ja domeenide kustutamisega jääb inimestele kättesaamatuks palju varem netist leitavat eesti keelset materjali ja informatsiooni? Kes on EIS omanikud ja kellele läheb tulu, kui seda peaks tekkima?
Refom puudutab ainult domeene ehk aadresse. Domeeniregister korrastatakse nii, et sinna jäävad ainult domeenid, mille omanikud on näidanud üles huvi nende kasutamise vastu ja domeenid ümberregistreerinud. Teised domeenid vabanevad ja see võib olla kellelegi uus võimalus. Kodulehtedel olevad materjalid asuvad teenusepakkujate serverites ja need ei puutu asjasse.
Eesti Interneti SA on sihtasutus, millel ei ole mitte omanikke vaid on asutajad. Asutajateks on Eesti Vabariik ja Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL). Sihtasutused asutajatele dividende ei maksa.
Kas tulevikus lähevad .ee domeenide registreerimise/pikendustasud odavamaks?
Kui domeene on registris rohkem, tasu alaneb. Vaadates praegust uute .ee domeenide kõrget registreerimisaktiivsust, siis julgen öelda, et järgmise aasta tasu saame alandada.
Sooviksin teada, miks oli domeenireformi läbiviimiseks vaja teha uus sihtasutus ja kulutada selle peale hulk riigi raha? Kas EENet oli ebapädev?
EENet oli domeenireformi läbiviimiseks ja kahetasemelise register-registripidaja mudeli käivitamiseks ebapädev, kuna vastavalt põhimäärusele on tema ülesanne teenindada haridus- ja kultuuriasutusi ja riigiasutus saab oma tulud riigieelarvest. See välistab võimaluse olla lepingulistes suhetes eraettevõtetest registripidajatega ja rakendada kulupõhisuse printsiipi.
Teine küsimus on kogukonna kaasamine. Riigiasutuse tööd korraldab vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele ministeerium ja puudub võimalus laiemat kogukonda otsustesse kaasata, nagu see täna Eesti Interneti SA-s on, kus domeeni reeglid ja tasud otsustatakse 6-liikmelises nõukogus, mille pooled liikmed määrab ITL ning kes peaksid esindama kogukonda.
ICANN-i andmetel on Kauts MKM-i palgal ja Eesti riigi esindaja. Ehk siis Marek-Andres Kauts peab ICANNis hindama kas Marek-Andres Kauts sai domeenireformi läbiviimisega hakkama või mitte. Kas näete siin huvide konflikti?
Olen alates 2008. aastast Eesti esindaja ICANN juures tegutsevas GAC komitees. Komitee roll on ICANN direktorite nõukogu nõustamine Interneti ja riikide huvide ristumisi puudutavates küsimustes. Kuna komiteel endal otsuspädevust ei ole, siis ei ole tegemist huvide konfliktiga. Tööd GAC-s ei tasustata.
Millised on EISi edasised plaanid seoses domeenireformiga?
Domeenireform ja registri korrastamine on jõudnud viimasesse etappi. Domeenid, mille vastu nende omanikel huvi ei olnud ja mida 7 kuu jooksul ümber ei registreerita on eemaldatud tsoonist, kuid neid on veel võimalik ümberregistreerida. Pärast 6. aprilli 2011 kustutatakse ümberregistreerimata domeenid registrist ja need muutuvad vabaks kõigile soovijatele, neid on võimalik „kes ees, see mees“ põhimõttel registreerida.
Järgmised plaanid on IDN ehk .ee domeenile täpitähtede võimaluse loomine. Eesmärk on katta .ee domeeni all kogu Eesti tähestiku ulatus.
Oleme välja kuulutanud hanke registreerijaportaali loomiseks, kus registreerija saab informatsiooni kõigi endaga seotud domeenide, nende registripidajate ja aegumistähtaeade kohta. Portaal teeb elu lihtsamaks eeskätt registreerijatel, kel on palju domeene.
Omaette suurem teema on interneti sisest loogikat turvalisemaks muutev DNSSec ehk tsoonifailide signeerimine ja selle juurutamine. Kuid see on juba suurem teema ja vääriks eraldi käsitlemist.
Kui palju kokku läks maksma viimase kuu aja jooksul tehtud massiline reklaamikampaania tänavatel (eriti Tallinnas), teles ja raadios (näiteks "Kuku Raadios")?
Kampaania „Hoia oma veebikodu, registreeri oma .ee domeen ümber“ finantseeris Euroopa Regionaalarengu Fond ja selle maksumus oli 39556,12 €.
Kas poleks olnud mõistlikum selle reklaami raha võrra alandada ".ee" domeeni aastamaksu ja see reklaamikampaania ära jätta?
Nagu eelpool öeldud, kampaaniat „Hoia oma veebikodu“ finantseeriti Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest, mille arvelt domeenitasude subsideerimine ei ole tulenevalt Euroopa Liidu Sihtfinantseerimise kasutamise reeglitest lubatud. Pean elementaarseks, et me teeme endast kõik, et teavitada inimesi, kes ei ole oma domeeni veel ümberregistreerinud, enne kui see kustutatakse.
Mitu ".ee" domeeni konkreetselt see reklaamikampaania juurde tõi ja mitu domeeni oleks niikuinii domeenilepingu sõlminud?
Kampaania eesmärk oli teavitada inimesi domeenide ümberregistreerimise vajadusest. Kampaania oli ajastatud ümberregistreerimise lõppfaasile, mil ümberregistreerimiste arv kasvas ca 150 päevas – ilmselt erinevate teavitustegevuste koondtulemina.
Kas te olete nõus minu väitega, et 50000 ".ee" domeeni on väga hea tulemus, tulemus on hindele "5 pluss" ja rohkem kliente soovida oleks naiivne ulme-unistus olnud?
Arvan, et tänane seis 52000 domeeni on reaalsus, mis on .ee rahvusdomeeni nõudlus.
Kui palju hakkab maksma ".ee" domeen aastal 2012? Ja aastal 2013?
Usun, et registritasu 2012 ja 2013 alaneb. Milliseks kujuneb täpne tasu, seda saab öelda siis, kui on teada 2012 ja 2013 domeenide bilanss.
Viimasel ajal on MTÜ Eesti Interneti Kogukond tõstatanud teemaks, et pri.ee domeene tuleks eraisikutele võimaldada tasuta. Olles ise .ee domeeni kasutaja tekib mul küsimus ,et mille arvelt pri.ee domeene haldama hakatakse? Kas .ee domeenide eest laekuva raha arvelt?
Tasuta domeene ei ole olemas ja ka meil on seni ammendava vastuseta jäänud küsimus, kes tasuta pri.ee domeenid peaks kinni maksma. Kehtivad riigi ja kogukonna esindajatest koosneva Eesti Interneti SA nõukogus läbiarutatud ja konsensusliku otsusega kinnitatud domeenireeglid sätestavad, et igaüks tasub oma domeeniga seotud kulud ise ja ühtede registreerijate subsideerimist teiste arvelt ei toimu.
MTÜ tõsiseltvõetavuse üle otsustavad ülejäänud internetikasutajad. Uus domeenikord on kehtinud 7 kuud. Kui välja arvata pri.ee ja 3 ülddomeeni, siis on võimalik registreerida ükskõik millist vaba kahe või kolmetäheline teise taseme domeen, programmeerida valmis vastav rakendus ja sinna alla kolmanda taseme domeene kasutajatele jagama hakata, mis lahendaks tasuta pri.ee vajaduse. Kasutada on võimalik Eesti arenenud avaliku võtme infrastruktuuri, vastavad teegid on tasuta saadaval.
Mis on olemasoleva .ee lõpulise domeeni kasutajale EISi tegevuse tulemusena paremaks läinud?
Esiteks on kindlasti, et on kadunud ühe domeeni juriidlise isiku kohta piirang ja on võimalik .ee domeene vastavalt vajadusele juurde registreerida. Näiteks kui ettevõttel on mitu kaubamärki ja ärinime.
Teiseks on domeeniregister korrastatud. Registris on ainult domeenid, mille omanikel on nende domeenide kasutamise vastu huvi ja ülejäänud nn. zombidomeenid vabanevad ja need on võimalik uuesti kasutusele võtta. Klassikaline zombidomeen oli mega.ee, mis kuulus kümmekond aastat tagasi tegutsenud ja tegevuse lõpetanud uudisteportaalile, kuid domeen oli endiselt registris. Alates aprillist on mega.ee ja teisi mitte kasutuses olevaid domeene võimalik „kes ees, see mees“ põhimõttel uuesti registreerida.
Kõik domeenide registreerijate isikud on tuvastatud, mis tähendab et iga domeeniga on seotud kindel isik, kes selle domeeniga seoses ka vastutust omab.
Eesti Interneti SA järgmised sammud .ee domeeni parendamisel nagu täpitähed, DNSSec ja registreerijate portaal on samuti mõeldud kasutajatele lisakvaliteedi pakkumiseks.
Kas on teada riike, kus maatunnusega domeene või nende alamdomeene (Eestis.näiteks pri.ee) pakutakse domeenihaldaja poolt tasuta? ( See näib olevat nn. vastupanuorganisatsiooni MTÜ EIK põhiline soov EIS-le).
Mulle ei ole selliseid teada.
Kas MTÜ EIK on selgitanud, miks peaks tasuta domeenijagamise puhul olema eelistatud füüsilised isikud (vs näit. mittetulunduslikud juriidilised isikud)?
Selles küsimuses tuleb pöörduda ettepaneku tegijate poole.
Kas MTÜ EIK ettepanek välistab võimaluse, et .pri.ee alla tasuta registreeritud domeene ei kasutata ärilisel eesmärgil, näiteks et .pri.ee alt ei avane mõne äriühingu veebileht või muu kommertsiaalse sisuga teave? Vastava kontrolli sisseseadmine ju tähendaks interneti tsenseerimist?
Domeeni ärilisel eesmärgil kasutamist ei ole võimalik välistada. Ka täna kasutatakse hulka pri.ee domeene ärilistel eesmärkidel.
Kas olemuslikult tasuta hüvedega nagu päike. õhk ja puhas vesi peaks ikka võrdsustama ka tasuta domeenid?
Domeen ei ole kunagi olnud „olemuslikult tasuta hüve“, seda on kinni maksnud maksumaksjad. Kui see oleks tasuta hüve, peaks olema võimalik sõltumata meie sihtasutuse ja teiste riikide vastavate asutuste tegevusest minna ja registreerida tasuta endale suvalise lõpuga domeene. See on teenus, millel on hind, mis ei ole kõrge.
Viimastel päevadel teemat jälginuna ja ise pri.ee omanikuna tekkis küsimus, et kui aega oli juulist alates, siis miks seda suurt "kaitsekampaaniat" varem ei tehtud?
Ei oska kommenteerida.
Miks te ei oodanud 16. veebruarini (siis pidavat väidetavalt toimuma selleteemaline arutelu) .pri.ee lõpuliste ümberregistreerimata domeenide kustutamisega, arvestades seda, et nii IRLi koalitsioonipartner RE kui ka opositsiooniparteid taunisid seda võimalikku käiku, mis kahjuks teoks sai?
Lähtume oma tegevuses Eesti Interneti SA 6-liikmelise nõukogu otsustest, kellest pooled nimetab riik ja poolet ITL erinevate kogukonna hulgast. Uus domeenikord ja sellele üleminek, sh registri korrastamise tähtajad on otsustatud nõukogus konsensusega.
MTÜ esialgne ettepanek pri.ee osas saabus 10 tööpäeva enne domeenireformi järgmise etapi tähtaega. Selleks ajaks olid ümberregistreeritud ja lepingu sõlminud juba 50 000 domeeni, millest üle 500 olid pri.ee-d. Me ei saa viimasel hetkel tingimuste muutmisega asetada neid ebasoodsasse olukorda.
Olete väitnud, et kohtlete .ee ja .pri.ee domeene võrdsetena. Oskate äkki selgitada, milliste kriteeriumide alusel saab käsitleda kahte täiesti erinevat asja - tippdomeeni ja alamdomeeni - võrdsetena? Triviaalne on kasvõi see, et ühes aadressis on juures kolm tähte, mis on võrdsete tingimuste korral täiesti mõttetu ballast nii veebilehe omajale kui selle külastajatele.
Alates ülddomeeni pri.ee loomisest on sinna alla registreerijad olnud võrdsustatud .ee alla registreerijatega. Seetõttu on neil õigustatud ootus võrdsele kohtlemisele ka edaspidi, mille juurde käib ka nende domeenide haldamine keskregistrile vastaval tasemel, sh turvalisus. Kui mõni pri.ee registreerija võtab sõna, et võrdsustamise printsiipi tuleb muuta, siis ei saa seda soovi kindlasti laiendada kõigile.
Miks peaks praegusel hetkel domeeni registreerida sooviv inimene eelistama .pri.ee lõpulist internetiaadressi, kui tingimused .ee lõpulise aadressi saamiseks on sisuliselt samad?
Ilu on vaataja silmades.
Mitu uut (varem registreerimata) .pri.ee domeeni on peale 2010. a juulis toimunud domeenireformi registreeritud? Mitu .ee domeeni?
.ee domeene on registreeritud 11973 ja neist pri.ee domeene 7. Ümber on registreeritud 539 pri.ee domeeni. Kokku on registris 52000 domeeni.
Kas vastab tõele, et enamus pri.ee domeene pole kasutuses olnudki või on aastaid kasutamata seisnud? Näiteks ratastool.pri.ee viimane märge jääb aastasse 2008.
Tõsi, et pri.ee domeene on ajal, mil riik maksis registreerimise kinni massiliselt tagavaraks registreeritud. Tagavaraks registreeritud domeenid või muul põhjusel registrisse unustatud domeenid reformi tulemusena vabanevad ja usun, et tänane ümberregistreeritud pri.ee domeenide hulk võibki olla indikatiivselt pri.ee reaalne nõudlus.
EIS-is poole kohaga töötav administraator Kaupo Arulo hoopleb EIS-ist saadud 100 000EEK preemiaga hoolimata süsteemi tõrgetest käivitamise päeval. Palun EI või JAH vastust, kas EIS on masu ajal preemiaid maksnud?
Ehkki Kaupo Arulo on oma suure erialaste teadmistepagasiga Eesti Interneti SA meeskonnas hinnatud töötaja, kelle panust uue domeeninimede infrastruktuuri käivitamisse on raske alahinnata, ei ole meil kahjuks senini olnud võimalust talle Teie poolt mainitud „100 000 kroonist“ preemiat maksta.
Palju räägitakse interneti turvalisusest. Kas peale reformi internet tervikuna on turvalisem ja millised ohud on nüüd kõrvaldatud?
Domeeninduse turvalisemaks muutmine suurendab kindlasti ka kogu interneti turvalisust tervikuna. .ee domeeni turvalisus on omaette pikk teema, kuid toon välja välja kaks peamist edasiminekut. Esiteks on reformi lõpuks domeeniregister korrastatud, registrisse jäävad vaid domeenid, millega on seotud kindel isik, kes on domeeni kasutamisest huvitatud ja selle eest vastutab. Varem domeenide registreerijate isikuid ei tuvastatud. Teine oluline samm edasi on uus .ee domeeni infrastruktuur.
