Mõlema diskussiooni puhul paneb imestama, et millise kergusega läheb meedia kaasa otseste huvigruppide survega teatud suunaga info viimiseks tarbijale. Info kipub olema aga tõestamata ja emotsionaalne või veel hullem – tõestatud väänatud argumentidega, mis jätavad näilise mulje objektiivsusest. Et seda vältida jään oma kommentaaris kuivale faktibaasile.

Toiduliidu sealiha toetav kampaania väidab oma kodulehel, et sealiha kalorsus ja rasvasus on madalam kui kanalihal. See on tõeline üllatuspomm, sest kogu muu maailm väidab vastupidist. Viidatud on ka allikale, kuid tegelikutl see ei oma mingit tähtsust, sest erinevaid rümba tükke valides saab alati sellise tulemuse nagu võrdleja just parajasti soovib. Näiteks kui võrrelda kananahka seafileega on rasvasisaldus kanas kindlasti suurem. Objektiivne on kogu rümba võrdlus ja siin pole ma leidnud avalikest andmebaasidest usadlusväärsemat ja põhjalikumat kui USA põllumajandusministeeriumi (USDA) andmebaas. See ütleb, et luude-kontideta ning sea puhul ka nahata rümbaliha analüüsides on kanalihas rasvasisialdus 2,3 korda (!) väiksem kui sealihas ehk 15g rasvasid/100g kohta ja kanaliha kalorsus 40% väiksem kui sealihal ehk 215 kcal 100-s grammis. Huvilistele on info kõige erinevamate toiduainete kohta saadaval http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/ .

Talleggi enda toodangu sõltumatu katseprotokolli andmetel on aga eesti broileri rasvasisaldus veelgi madalam – kõigest 9g 100g liha kohta. Siin mängib eelkõige rolli erinev söödaratsioon ja kasvatatav kanatõug. Eesti broileri lihas on suurem valgu- ja väiksem rasvasisaldus.

Teine trend on kanalihamassi omaduste asjatu halvustamine vorstitoorainena. Eelkõige nende tootjate poolt kelle põhiäriks on sinkide tootmine. Ka siin on meedia natuke liiga entusiastlikult asjaga kaasa läinud ja kohati jääb mulje, et kanalihamassi näol on tegemist prügimäekraamiga. Kuna müüte ja kahjuks ka meelega valetamist on palju, siis täpsustan veelkord üle, et kanalihamass on kanaluudelt eraldatud liha, mis on jäänud sinna peale rinnafilee ja kintsufilee eemaldamist. On olemas vastavad masinad, mis eraldavad liha luude küljest ja saadakse lihamass. Talleggis toodetud kanalihamassile hiljuti tehtud sõltumatu labori testid näitavad järgmiseid olulisemaid erinevusi tavalisest kanalihast: rasvasus 51% suurem, kalorsus 21% suurem ja kaltsiumi sisaldus 76% suurem.

Seega mitte nii suured erinevused kui võiks arvata. Talleggi kanalihamass on küll rasvasem ja suurema kaltsiumisisaldusega võrdluses kanalihaga, sest liha on luude lähedalt eraldatud ning sisaldab seetõttu rohkem nahka ja sidekude, kuid ikkagi on tegemist väga sobiva ja kvaliteetse vorstitoorainega. Puhtast fileest pole ju mõtet vorsti teha – siis on see juba sink. Peab muidugi möönma, et turul liigub väga erineva kvaliteediga importkanalihamasse ja siintoodud numbrilised tulemused kehtivad ainult Talleggis toodetud kanalihamassi kohta. Eestis rohkem kanalihamassitootjaid ei olegi.
Seega soovitus - ärge laske ennast kampaaniatest eksitada, vaid usaldage fakte.