Maris Lauri: mujal maailmas on kasv ja ideed, kuid Euroopa Liit on hangunud pessimismi
Järgneb Maris Lauri kõne:
Alates 2008. aasta sügisest pole Euroopa, sealjuures eelkõige Euroopa Liit, justkui kuskile edasi liikunud. Mujal maailmas on kasv, on ideed, kuid Euroopa Liit on hangunud pessimismi.
Kasvanud tööpuudus ja kahanenud sissetulekud on suurendanud inimeste rahulolematust ja kärpinud tulevikuusku. Liialt paljud ettevõtjad ei usu enam piirkonna kasvu ning on loobunud investeeringutest ja tootmismahtude suurendamisest. Euroopa on jõudnud punkti, kus pessimism toidab veelgi kehvemaid väljavaateid, mis omakorda võimendavad pessimismi. Meil on vaja sellest olukorrast väljapääsu.
Sageli heidetakse ette, et Euroopa Liit teeb liiga vähe ja liiga hilja. Selles etteheites on oma iva, kuid sellel käitumisel on ka olemuslik põhjendus, mis tuleneb sellest, et Euroopa Liit on iseseisvate riikide liit. Muidugi võib öelda, et asju oleks saanud ja võinud teisiti teha, kuid tagantjärele tarkus on tagantjärele tarkus.
Peame siiski ütlema, et üht-teist on juba siiski saavutatud.
Võrreldes näiteks 2009. aastaga on majanduskeskkond Euroopas hoopis teistsugune, riskid on tuntavalt vähenenud ja muutunud. Arvan, et me võime kindlalt väita, et Euroopa on siiski praeguseks majanduslikult jõudnud tugevamasse seisu ja ohtude eest paremini kaitstud kui enne kriisi ja kriisi ajal.
Päris märkimisväärselt on reformitud Euroopa Liidu majandusjuhtimist, mille tulemusel on:
Esiteks on paranenud riikide eelarveline seis, mida näitab üleliigse eelarvepuudujäägiga riikide arv on vähenemine. Muidugi oleks parem, kui neid oleks veel vähem.
Teiseks on murdmisel riigivõla kasvutrend.
Ja kolmandaks, paranenud on majanduspoliitikate koordineerimine. Kuigi struktuursetest reformidest räägitakse söögi alla ja söögi peale, on siin veel pikk tee käia.
Ja just ses osas tahaksin rõhutada koostöö olulisust. Majanduspoliitikate koordinatsioon ja suunamine Euroopa poolaasta raames ei ole veel jõudnud soovitud tasemele. Riigid peaksid olema koostöövalmimad nii parimate praktikate jagamisel kui ka vastuvõtmisel.
Kindlasti on oluline, et suureneks riikide osalemine neid puudutavate majanduspoliitiliste soovituste väljatöötamise protsessis, sest see parandaks kindlasti ka reformide tulemuslikkust. Aga erinevaid struktuurseid reforme vajab Euroopa nagu õhku: need on vajalikud selleks, et julgustada investeeringuid, luua uusi töökohti, teha asju paremini.
Üldisema usalduse taastumisele aitab kaasa loodud turvavõrk raskustesse sattunud euroala riikide probleemide lahendamiseks. Portugali, Iirimaa, Hispaania, aga ka Küprose näol on tegemist heade näidetega majanduse ümberpööramise võimalikkusest. Loodan, et me saaksime sellesse nimekirja lisada ka Kreeka, mida varem, seda parem meile kõigile.
Euroopa Liidu ja euroala riske on vähendanud ka finantssektori parem regulatsioon ja pangandusliidu loomine. Kuid sellel positiivsel arengul on ka teine külg - nimelt riskivalmiduse ja koos sellega investeerimisaktiivsuse vähenemine. On oluline, et me leiaksime aruka tasakaalu nende kahe arengu vahel, sest riskid ja investeeringud on alati omavahel seotud, pannes rõhu ühele, võime lihtsalt kaotada teise.
Uue komisjoni välja pakutud senisest fokusseeritum majanduspoliitiline lähenemistee on tervitatav. Eeldatavalt saab see ka liikmesriikide poolt ülemkogus toetuse. Korras riigirahandus, struktuursed reformid ja investeeringud majanduskasvu toetuseks on see, millele Euroopa Liidu majandustulevik, aga seega ka heaolu, saab ja peab toetuma.
Täna oleme olukorras, kus riikide endi võimalused laiaulatuslikke investeeringuid teha on piiratud. Põhjuseks varasem üle jõu elamine, aga ka kriisidest vähenenud erainvestorite riskijulgus ning pankade poolne madal finantseerimisvalmidus. Kuigi buumiaegne investeerimisaktiivsus ei olnud normaalolek, ei ole seda ka praegune seis. Ettevõtetele laenamine on olnud languses või nullkasvu lähedane alates 2009. aastast. Ja seda vaatamata sellele, et likviidsus on olemas, mida Euroopa Keskpank on veel aktiivselt toetanud ja toetamas.
Ettevõtlusjulgust ja kaalutletud riskivalmidust on majandusse hädasti juurde vaja. Praegu seisavad määratud ressursid jõude ning ei jõua ettevõtlusesse, see aga tähendab, et jäävad loomata töökohad, see tähendab tagasihoidlikku majanduskasvu, see tähendab heaolu kasvu aeglustumist. Euroopa Komisjoni ja EIB koostöös algatatud investeerimiskava võiks olla üks säde, mis seda julgust ja soovi investeerida võiks jälle süüdata.
Eesti on investeerinud enam kui Euroopa Liit keskmiselt: siinne investeeringute tase oli möödunud aastal 25,8% SKP-st võrreldes Euroopa Liidu 19,3%-ga. Üheks oluliseks toeks on olnud riiklikud investeeringud, milles sisalduvad ka Euroopa Liidu struktuurifondide toel tehtavad investeeringud. Kuid riik saab enda projektide rahastamist kaaluda sellises mahus, mida meie eelarveraamid lubavad.
Just on avanemas uue perioodi struktuurivahendid: oleme värskelt läbinud struktuurivahendite planeerimisprotsessi ning kindlasti on riigi ja omavalitsuste esmane prioriteet plaanitud projektide elluviimine. Eesti on kavandanud ettevõtetele suunatud meetmete puhul senisest enam kasutada finantsinstrumente ehk anda vähem tagastamatut abi.
Ka EFSI puhul peab meeles pidama, et see ei ole toetusraha, vaid ressurss, mille eest tuleb maksta. Me võimegi seda fondi käsitleda kui alternatiivset rahastamisallikat struktuurivahenditele ja arengupankade (EIB, EBRD, NIB) laenudele. EFSI-st finantseerimist võiks kavandada projektid, mis esialgu on Euroopa struktuurifondide rahastamiskavadest välja jäänud, kuid siiski piisavalt küpsed elluviimiseks, muidugi kui nad sobivad EFSI instrumentaariumiga.
EFSI prioriteetsetest valdkondadest leiab ka Eestile sobivaid, nagu strateegiline infrastruktuur, haridus ja teadus ning energeetika. Sobivateks investeeringuteks võivad olla suured projektid – näiteks mingi osa Rail Balticust või energiaühenduste projektidest. Aga finantseerimist võivad leida ka väiksemad projektid, millele tuleb leida sobiv ja atraktiivne vorm. Näiteks erinevad teadus- ja innovatsiooniprojektid. Just mainitud valdkondadest esitas Eesti ka ettepanekuid eelmisel aastal koostatud näitlikku projektinimekirja.
Võime mõelda ka piirkondlikele või sektoripõhistele investeerimisplatvormidele, näiteks investeerimisfonditaoline ettevõtmine, mis koondab samatüübilisi väikeettevõtetele suunatud projekte, mis otse EIB’sse kandideerimiseks on liialt väikesed. Siin saab eeskujuna nimetada Balti innovatsioonifondi.
Kindlasti ergutan mõtlema erinevate projektide arendamisel ja väljapakkumisel ka erasektorit. Ei tohi unustada, et palju asju saab teha avaliku ja erasektori koostöös. Kuid oluline on see, et võimalike investeeringute loetelu ei ole suletud või piiratud – ja see on väga oluline, sest see annab võimaluse leidlike ja seni veel välja pakkumata ideede rakendamiseks.
Lugupeetud auditoorium! Mul on tegelikult väga hea meel, et liikmesriikide vahel valitses üksmeel ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loomiseks vajalikud kokkulepped on saavutatud. Loodan, et ka läbirääkimised Euroopa Parlamendiga sujuvad hästi.
On väga oluline, et projektide rahastamisotsuste tegemisel lähtutaks nende kvaliteedist. Poliitiline sekkumine selles protsessis vähendab erasektori huvi oma rahaga selles algatuses osaleda, kuid ilma erasektori panuseta see idee ei hakka tööle.
Ma loodan, et EFSI süüdatud säde käivitab Euroopa majandusmootor. Jõudu tööle Euroopa Investeerimispangale ja meile endile heade projektide leidmisel, ette valmistamisel ning siis elluviimisel.
