Isegi Eesti tuntumaid makroanalüütikuid Marje Josing võtab aasta pärast euro kasutuselevõttu kroonid appi, kui on vaja maailmast täpsemalt aru saada. „Igapäevastes ostudes ja väikestes summades olen euroga juba ammu n-ö kodus, kuid makrotasandil pean kahekümne aasta pikkuse kogemuse mõjul seniajani eurod kroonideks ümber arvutama,” tunnistab konjunktuuriinstituudi direktor Josing. Josing tõdeb, et euroga on kaasnenud vastuoluline areng. Eestlased võtsid uue raha kui mugava ja töökindla kiiresti omaks. Euro maine oleks olnud aga veelgi parem, kui selle saabumine poleks langenud samale ajale majanduskriisiga. Nüüd tähistab euroga veedetud aasta ühtlasi eestlaste kindlustunde dramaatilist vähenemist. Kui jaanuaris näitas eestlaste kindlustunde indeks positiivset number ühte, siis nüüdseks on see langenud –18-ni. Ent kui inimesed hindavad oma pere järgmise aasta majanduslikke väljavaateid praegustega üpris sarnaseks ja töö säilimisse suhtutakse vägagi optimistlikult, siis hoopis tumedamaid pilvi nähakse hõljumas Eesti riigi käekäigu kohal. „Kuigi hinnad kipuvad kaupluste lettidel ülespoole ümarduma ja kõiki meie naaberriike haaranud inflatsioon on elukallidust tõstnud, saavad inimesed eurost kui igapäevasest käibevahendist väga hästi aru ja ei tunne uue raha kasutamisel mingisuguseid halbu emotsioone või isegi segadust,” ütles Josing. „Kuid euro on nii vahetult seotud maailmamajandusega ja maailmas valitseb nii väga selgusetus tuleviku suhtes. Seetõttu võib öelda, et euro on eestlaste tulevikunägemuse varasemast palju hägusemaks muutnud.”
