Marje Josing: majutussektor on Eesti jaoks väga oluline. Kui järgmistel kuudel Soome turistide arv väheneb, on põhjust häirekella lüüa!

 (255)
Marje Josing: majutussektor on Eesti jaoks väga oluline. Kui järgmistel kuudel Soome turistide arv väheneb, on põhjust häirekella lüüa!
Ekspress Meedia/Õhtuleht

Majutussektor on Eesti majanduse jaoks väga oluline ning kui siin tuleb tagasilöök, mõjutab see võrgustikuna ka teisi sektorid, mistõttu sektorit puudutavate ostuste langetamisel tuleb vaadata laiemat pilti, tõdes Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing Eesti majutussektori olukorda ning probleeme lahanud uuringu tutvustusel.

Josingu selgitusel on majutussektori mõju Eesti sisemajanduse kogutoodangule koos kaudsete mõjudega üle 7%.
Nii mõjutab majutus meie teenuste sektorit ehk näiteks autorenti, terviseteenuseid, iluteenuseid ning konverentsiteenuseid, transpordisektorit, ning kultuuriteenuseid. Investeeringute kaudu pakub see tööd ehitusele, mööblitööstusele, infotehnoloogiale.
Josingu sõnul on sooduskibemaksumäär euroliidu kontekstis mitte erand vaid norm. Euroopa Liidus kehtib majutusasutustele riigi standardkäibemaks vaid kolmes riigis: Taanis, Slovakkias ja Suurbritannias. „Londonis ei ole turistidega probleemi, kuid riikids, kus tuleb turiste meelitada, tuleb ka erandeid teha,“ rääkis Josing.

Eestiga sarnane 9% käibemaksumäär on euroliidus veel viiel riigil ning meist madalam Poolas(8%), Maltal ja Saksamaal (7%), Belgias, Hollandis ning Portugalis (6%) ning Luksemburgis 3%.

Leedu loobus vahepeal alandatud käibemaksust, kuid siis leiti, et see kahjustab sektorit ning 2015. aastal alandati see taas 9% tasemele. See oli aasta, mil Eestis alandatud käibemaksumäärast loobuti, kuid siiski aasta hiljem taastati.

Seotud lood:

Josingu sõnul on väliskülaliste kulutused Eesti jaoks väga olulised. 2016. aastal moodustasid need SKTst 6,2%. Josingu sõnul ei maksa meil end võrrelda Horvaatia, Küprose ja Maltaga, kus kulutused võrreldes SKTga on vastavalt 18,4%, 13,5% ja 12,8%, sest meie kliimas on turismi arendamine oluliselt raskem, kui näiteks soojas kliimas.

Soome turistid on väga olulised
„Meie majanduse jaoks on väliskülalised väga olulised,“ kinnitas Josing. Väliskülastajate osakaal meie majutusettevõtetes oli eelmisel aastal 64%. Võrreldes 2013. aastaga on see osakaal aga vähenenud. „Trend pole kõige parem, aga osakaal on hea,“ tõdes Josing.

Elaniku kohta oli majautusasutuste ööbimiste arv Eestis 2016. aastal 4,7, mis on väikeriigi kohta hea tulemus. Oleme näiteks paremas seisus kui Soome Saksamaa ja Tšehhi.
Kui eelmisel aastall majutati Eestis kokku 2,15 miljonit välisturisti, siis soomlasi oli neist 916 000. Kui soomlaste seas hakkab mingi trend muutuma, siis Josingu kinnitusel mõjutab see meid oluliselt.

Viimase kolme aasta juulikuu tulemused näitavad, et oleme selle kolme aastaga kaotanud 30 000 Soome turisti. Josingu sõnul tuleb tähelepanelikult jälgida järgmiste kuude statistikat. On võimalik, et selle sooja suve tõttu puhkasid paljud soomlased kodus. „Kui aga järgmistel kuudel Soome turistide arv jätkab langust, on põhjust häirekella lüüa,“ rääkis Josing

Majutuse ja toitlustuse hinnad ELiga võrreldes meil madalamad
Üldiselt levib arvamus, et Eesti on turistidele kallis sihtkoht, mida kinnitas eelmisel nädalal Äriplaani konverentsil oma ettekandes ka Go Traveli nõukogu esimees Tiit Pruuli maksustamisküsimusi lahates. Eurostati numbrid seda arvamust ei kinnita. Eesti majutuse ning toitlustuse hinnatase oli eelmisel aastal Euroopa Liidu keskmisest 15% madalam. Võrdluseks Rootsis on see 46% ning Soomes 29% ELi keskmisest kõrgem.

Läti ja Leedu pealinnadega võrreldes on Tallinna hotellide täishind küll kõrgem kuid soodushinnad täiseti konkurentsivõimelised.

Majutussektori kuludest rääkides, on sellel kümnendil enim tõusnud tööjõukulud. Kui 2010. aastal olid need 48 miljonit eurot, siis 2006. aastal juba 85 miljonit eurot. Josingu sõnul teeb sektori kasumlikkus muret. Majutusettevõtete kasumlikkus (tööjõukuludeta lisandväärtus võrreldes müügituluga) oli 2016. aastal 13%, mis on euroliidu riikide seas üks madalamaid.

Tööjõukulud töötaja kohta on Eesti hotellides 13 000 eurot. Rootsis on see näitaja 38 000 eurot, kuid Rootsi palgakasv ei ole 6-7% aastas nagu Eestis.

Josing tõdes,et kõik majutusasutused ei suuda tõenäoliselt konkurentsis püsida ning need, kellel pole head äriplaani ja kes ei suuda palgasurvega hakkama saada, peavad peavad uksed sulgema.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare