Marje Josing: tööjõu puudusest on saanud Eesti fenomen
„Küsime majandusanalüütikutelt ja ekspertidelt kord kvartalis, et mis on praegu Eesti majanduse jaoks kõige rohkem arengut takistavad probleemid – esikohal on kvalifitseeritud tööjõu puudus,“ tõdes ta.
„See meid ei üllata, sest kõik uuringud, mis me oleme viimase kahe aasta jooksul teinud ning kus me küsime, kas ettevõtete tippjuhte või majanduseksperte, on see tegur kasvanud ja kasvanud ja kasvanud. Kvaliftseeritud tööjõu puudus on Eesti fenomen, mida väga palju nimetatakse,“ lisas Josing.
Ka kolmest Balti riigist on kvalifitseeritud tööjõu puudus kõige suurem probleem Eesti jaoks. „Kui vaadata majandusolukorda, siis Läti ja Leedu majandused ka kasvavad. Ning ka neil on olnud suur töötajate väljaränne. palgatase on madalam kui meil, kuid meie tunnetame seda probleemi läbi kõigi uuringute kõige teravamalt. Kui Läti ja Leedu nimetavad veel kusagil tööpuuduse probleemi, siis meie eksperdid ei teadvusta seda enam kusagil.“
Ettevõtjate üks suurimaid väljakutseid on tänavu hakkama saamine kasvava tööjõukulu tingimustes, sest palgasurve jätkub. Instituudi prognoosi järgi on tööturg tänavu suhteliselt stabiilne.
„Tänavu valitsevad tööjõuturul kaks trendi – tööjõukulu kasvu tingimustes püüavad ettevõtjad hakkama saada väiksema töötajate arvuga ning püüavad investeerida seadmetesse ja protsesse üle vaadata. Teisalt tööturule lisanduvate inimeste arv väheneb,“ selgitas Josing.
Majandusministeeriumi majandusarengu asekantsler Ahti Kuningas lisas, et see aasta on märgilise tähendusega, sest kui siiamaani on tulnud tööjõudu rohkem peale kui tööjõuturult lahkub – ükskõik mis võrdluses, kas lahkub Eestist või läheb pensionile, siis senini on ülikoolidest tulnud koguaeg värsket tööjõudu rohkem peale.
Tema sõnul see trend pöördub – tänavu on veel tööturult lahkujaid ja sisenejaid võrdselt, kuid tuleval aastal jääb tulijaid vähemaks. „Siin me näeme tugevat survet ettevõtjatele,“ möönis ta.
Tema sõnul on üks lahendusi tööjõu probleemile IT Akadeemia. Selle loomise mõte oli IT-inimeste sissetoomine, et meil oleksid paremad koolitajad ning suurem IT-spetsialistide järelkasv. „Selliseid algatusi tuleb teha ka teistes sektorites,“ märkis Kuningas.
Teiseks tuleb tema sõnul tegeleda migratsiooniga. „Üks asi, et kvaliteetset tööjõudu siia saada ja teine asi on ka hooaja tööjõud. Kui meil tekib tööjõupuudus, eelkõige teenindavas sektoris kevadest sügiseni, siis me peame lihtsustama tingimusi, et inimesed saaksid siia tööle tulla,“ märkis asekantsler.
