Marsi ekspeditsioon toimus eeslaste osavõtul
Selle aasta veebruaris käisid Euroopa Kosmoseagentuuri esindajad Eestis. Teadlastele ja ettevõtjatele esitleti katsete tegemise võimalust rahvusvahelise kosmosejaama pardal. Pakkumine polnud paha. Teadusprojekte oleks Euroopast finantseeritud täielikult, firmade omi poole ulatuses.
Mõni kuu hiljem on siiski selge tõsiasi, et Eestist ühtegi taotlust ei esitatud. ?Alguse asi,? ütleb Madis Võõras üritust organiseerinud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest. Uuringud ja tootekatsetused kaaluta olekus on ka liiga spetsiifilised, et igaühel neid vaja oleks.
Õnneks ei ole osalus kosmose alal ainult seminaride ja deklaratsioonide vormis. Seesama Laurits Leedjärve juhitud observatoorium teeb juba ESA-ga koostööd. Suurim projekt on tähtede kaardistamise programm GAIA. Ettevõtjatest on esindatud Tallinnas Mustamäel satelliidiantenne ehitav Vertex Estonia.
Eestlased Marsi ekspeditsioonis
Viimase au ja uhkus on 35-meetrise läbimõõduga ligi 630 tonni kaaluv Austraalias Perthi linna lähistel paiknev raadioteleskoop. Selle hiiglase metallosa on valmis tehtud Tallinnas ja siis kümnetes konteinerites üle ookeani veetud. Perthi teleskoobi peamine ülesanne on Euroopa Marsi ekspeditsiooni Mars Express juhtimine. 2003. aasta suvel Baikonuri kosmodroomilt startinud ekspeditsiooni tabas alguses küll tagasilöök. Marsil maanduma pidanud moodul põles ilmselt laskumisel ära, kuid maale infot saatev satelliit tiirleb endiselt punase planeedi ümber.
Kolm aastat hiljem jalutab Vertexi juht Aleksander Rulkov kerges vihmasajus mööda tehasehoovi. Lumivalgeks värvitud metallkonstruktsioonid ootavad konteineritesse pakendamist. Siin on antennialused, siin elektrimootorid antenni pöörlema panemiseks, siin reflektori ehk taldriku osad. Seekordne saadetis läheb Ameerikasse.
?Täpselt ei tea, kuhu, aga kahtlustan, et tegu on sõjandusega,? räägib Rulkov. Arusaadav, Vertexi suuromanikuks on Ameerika kaitsetööstushiiglane General Dynamics. Ligi 300-miljardilise käibega ja 70 000 töötajaga General Dynamics varustab mitmeid Euroopa ja Ameerika kosmose- ning kaitsetööstusprogramme. Pole kahtlust, et nii mõnedki Vertexis tehtud antennid juhivad rakette ja lennukeid näiteks Iraagi või Afganistani kohal.
Põhiline tuleb antennidest
Vertexi põhitöö ongi keeruliste metallkonstruktsioonide valmistamine. Nii on firma kontos Stockholmis asuvate Ameerika mägede konstrueerimine. Samuti tehakse sõjatööstuse tarbeks kiiresti kokkupandavaid pontoonsildu ? tankidel ju vaja kiiresti üle jõgede pääseda. Põhiline leib tuleb siiski antennidest ja just siin näeb Rulkov ka Vertexi tulevikku. Mees silitab satelliiditaldriku pinda ja räägib, et pinnatasasuse täpsus on 0,08 millimeetrit: ?Puhas käsitöö, masinaga seda ei saavuta.?
Paar kuud tagasi loodud Eesti kosmosepoliitika töörühma liikmete seas kõlab Vertexi nimi tihti. Nimelt töötab Kosmoseagentuur põhimõttel, et liikmesriikidelt tulnud raha läheb samasse tagasi. Agentuur ei vaja doonoreid, vaid kõrgtehnoloogia firmadega liikmesriike, kes suudavad ESA jaoks tööd teha. Ja osavad saavad tagasi mitmekordselt. Näiteks soomlased on oma 250 miljoni kroonise aastamaksu konverteerinud 800 miljoni krooni eest tellimusteks. Eesti alustaks tunduvalt tagasihoidlikuma summaga, umbes 15 miljoni kroonise aastamaksuga.
?Agentuur vaatab, et sul midagi anda on,? ütleb tarkvarafirma Cybernetica juhatuse esimees Ülo Jaaksoo. Cybernetica ise huvitub ESA jaoks navigatsiooni- ja seiresüsteemide tarkvara loomisest. Ja nagu alati, kui jutt läheb innovatsioonile, on kambas ka Regio. Viimase esindajana kuulub Eesti kosmosepoliitika töörühma Hillar Tork. Tema toob Regiot huvitava näitena välja Euroopa satelliitnavigatsiooni projekti Galileo. Ilmselt ei jookse mööda külge maha ka Torgi isiklik kogemus. Enne Regiosse saabumist oli ta ise 13 aastat Kosmoseagentuuri palgal satelliidisüsteeme projekteerides.
Tagasipöördumist kosmosesse ootab Tartumaal Tõraveres asuv väikefirma Interspectrum. Peamiselt teevad nad aparaate, millega mõõdetakse valgust seal, kus inimsilm ei näe. Eelkõige siis infrapunaspektri piirkonnas. Kui praegu kuuluvad Interspectrumi klientide hulka erinevad teadlased üle maailma, siis minevikust on olemas ka kosmosekogemus. Firma palgal on insenerid, kes osalesid nõukogude kosmosejaamadesse Saljut ja Mir spektromeetrite disainimisel.
Interspectrumi juht ja omanik Teofilus Tõnnisson selgitab, et nemad otse ESA-sse tellimuste järele minna ei saa: ?See on ikkagi riikidevaheline koostöö.? Kõigepealt peab olema aktiivne Eesti riik ise, siis tulevad ettevõtjad järele. Kristo Reinsalu majandusministeeriumist lubab, et mõne nädala jooksul peaks asi jõudma valitsusse ja seejärel läheb Savisaare ametlik kiri Eesti koostöösooviga teele.
Ärimehed kosmoses
?? Kosmos on muutunud populaarseks ka väga ja väga rikaste inimeste hulgas. Kõigepealt muidugi kinnimakstud kosmosereisid. Aga mõned isikud on raha pannud ka esimeste erakosmoselennukite ehitamisse. Ja üsna palju. Ajakiri Economist hindab, et selliste sõidukite ehitamiseks on kulutatud juba ligi 15 miljardit krooni eraraha.
?? Esimeseks pääsukeseks oli 21. juunil 2004. aastal New Mexicost startinud SpaceshipOne. Microsofti kaasasutaja miljardär Paul Alleni rahastatud kosmoselennuk piloot Mike Melville juhtimisel saavutas esmalennul 100-kilomeetrise kõrguse. Tõsi, orbiidile ta ei jäänud ja tuli üsna kiiresti alla tagasi. Nii nimetati lendu suborbitaalseks ja mõned skeptikud lisasid, et see pole veel ?päris? kosmos. Aga asi seegi.
?? Paar kuud hiljem sõlmis igatahes Richard Bransoni Virgin Galactic ameeriklastega lepingu viie kosmoselennuki ehitamiseks kogumaksumuses natuke üle kolme miljardi krooni. Ja kuigi Bransoni tellitud SpaceShipTwo ehitamistki pole veel alustatud, kiitleb ta, et juba 70 inimest on 2,6 miljoni kroonise pileti ära ostnud.
Euroopa Kosmoseagentuur (ESA)
?? Loodud 1973. aastal.
?? Töötajaid 1907
?? Eelarve 2006. aastal 45 miljardit krooni
?? Peakorter Pariisis
?? 17 liikmesriiki ? Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Austria, Belgia, Taani, Soome, Kreeka, Iirimaa, Luksemburg, Holland, Norra, Portugal, Hispaania, Rootsi, Šveits ja Suurbritannia.
