Helme peab silmas võõrfirmasid, nagu pangad, kindlustused ja kütuseketid, kes korjavad siit raha kokku ja viivad maksuvabalt Eestist välja. „Selle 20% maksustamise puhul saaks Eesti riik oma kaukasse ligikaudu 300 miljonit eurot. Sellega saaks väga palju ära teha,“ lausus ta.

Lõpmatult on räägitud regionaalpoliitikast, aga tegelik regionaalpoliitika – investeeringute suunamisest maksudega stimuleerimiseni – on Helme sõnul tegemata. Need probleemid on kuhjunud, mille tagajärg on see, et kümnendik eestlasi on oma kodumaalt lahkunud.

Helme lausus, et Eesti peaks kiiresti võlakirju emiteerima, mis tähendaks, et 60% ulatuses saaksime selle raha Eestisse jätta. 40% saame muidugi ikka vastu pükse. „Aga kui raha trükitakse nii palju juurde, on meil kahe aasta pärast euro kolmandiku võrra odavam kui praegu. Mõttetu on hambad ristis hoida tasakaalu,“ lausus Helme.
Laenurahaga võiks tema sõnul infrastruktuuri arendada. Maapiirkondades teedevõrk laguneb, viletsad lood on elektriga, viletsad lood on interneti levikuga. Paljudes kohtades on endiselt telefoni analoogliinid,“ rääkis Helme.

„Infrastruktuur ja side on kindlasti majandust tõhusalt arendavad. Tingimata tuleks taastada Haapsalu raudtee. Inimesed ootavad seda pikisilmi. Samal ajal räägime Rail Balticust, mis on ülimalt toores projekt. See jõuab kuhugi Poola ja on seal tupikus. Me ei ole selle vastu üldse, aga me tahaks, et enne oleks selge, kust tulevad kaubavood ja reisijad,“ rääkis Helme.

Täispikka intervjuud Mart Helmega saab lugeda siit.