Laari sõnul pole rahaliiduga liitumine enne EL-i liikmeks saamist põhimõtteliselt võimalik, kuid Eesti peab selleks o?igeaegselt valmis olema.
"Käivitus ühiskondlik diskussioon, mis peab tooma välja poolt- ja vastuargumendid," märkis Laar. Ta lisas, et siseriiklik arutelu peab selgitama euro kasutamise võimalused ja ohud, et leida ühiskonnale sobiv tasakaal.
Laar kinnitas, et sai Prodilt tugeva toetuse euroga liitumise kaalumiseks, kuid selle kasutuselevõtt on puhtalt Eesti-sisene asi ja otsus.
"Rahaliidu liikmeks saamine eeldab EL-i liikmestaatust," ütles Laar.
Siseriiklik diskussioon peab Laari hinnangul olema lõppenud 2001. aasta lõpuks, kuna 2002. aastal käibib EL-i riikides juba reaalselt euro.
Laar rääkis, et arutelu on käivitatud aegsasti. "Oleme liikunud täpses tempos," nentis ta.
Euro kasutuselevõtu osas pole Laari sõnul üksmeelt veel ka valitsuskoalitsioonis, samuti pole seisukohta välja kujundanud erinevad erakonnad ja ühiskondlikud liikumised.
Peatselt alustab tööd majandusnõunik Heldur Meeritsa juhtitav komisjon, mis peab kaaluma eurole ülemineku võimalusi ning kuhu kaasatkse kodumaiste spetsialistide kõrval ka EL-i eksperte.
Prodi toetus Eesti algatusele väljendus Laari sõnul just selles, et ta oli nõus saatma Eestisse eksperte, kes küsimust analüüsida aitavad.
Laar käis reedel kohtumisel Eurpoopa Komisjoni presidendi Romano Prodiga välja idee Eesti varajasest liitumisest euroga. Prodi teatas pärast kohtumist, et varajane euro kasutuselevõtt Eestis on võimatu.
Laari nõunikud on hiljem püüdnud tema avaldusi pehmendada ja näidata, et tegu oli mitteametliku avaldusega.
Euro varajase kasutuselevõtu vastu on esinenud Eesti Pank ja rahandusministeerium, seda on jõuliselt toetanud Hansapanga juhatuse esimees ning Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni juht.
