„Intressilagi jõustus Lätis juba aasta alguses ning reklaamiseaduse piirang peaks kehtima hakkama alates 1. juulist,“ sõnas Länts. „Juba 20. veebruaril hakkavad Läti parlamendi saadikud asja uuesti arutama ning kokku tulevad selleks inimõiguste komisjon ning majandus-, põllumajandus-, keskkonna- ja regionaalpoliitika komisjon.“

„Läti ringhäälinguorganisatsioonide liidu ja Läti reklaamiliidu arvutuste järgi prognoositakse, et meediale seatud piirangud võivad põhjustada neile kokku 15 miljoni euro suuruse kahjumi,“ ütles Länts.

„Selle tagajärjel kannatab niigi nõrguke Läti meedia sisutootmine ning tõenäoline on, et enamus sellest summast liigub Läti riigist välja
suurte reklaamigigantide nagu Facebooki ja Google’i taskusse.“

Martin Läntsi sõnul on Lätis krediidile intressilae seadmine hakanud alandama riigis jõudsalt keskmist krediidi kulukuse määra. „Kui 2018. aasta esimeses kvartalis oli krediidi kulukuse määr Lätis 21,1%, siis aasta lõpuks neljandas kvartalis juba 18,7%. Eestis on asjad aga sootuks teisiti – kui 2017. aasta teises kvartalis oli keskmiseks määraks 17,8%, siis 2018. aasta neljandaks kvartaliks tõusis see 19,5% peale, mis on Euroopa absoluutne tipptulemus. Ehk tarbimislaenude reklaamipiirangud ei ole laene mitte soodsamaks teinud, vaid piirangud on intressid tõusule viinud.“

„Jääb mulje, et eestlastele lihtsalt meeldib Rootsi kuningale rõõmu teha ning samal ajal rusikaga vastu rinda tagudes uhkusega öelda, et meie riik ongi Euroopa kõige kallim," lausus Länts.

Bigbanki poolt läbiviidud turuanalüüsi tulemusel on Eestis täna Euroopa kõige kallim tarbimislaen. Kusjuures üle lahe nii Soomes kui Rootsis on tarbimislaenu krediidi kulukuse määr üle kahe korra soodsam, olles tugevalt alla 10%. "Ka meist tunduvalt madalama elatustasemega riikides, nagu näiteks Bulgaarias või Rumeenias on see alla 11%,“ lisas Länts.