Märtsis laekus vähem aktsiisi alkoholi ja tubaka, kuid rohkem kütuse eest

 (20)
Superministeerium
SuperministeeriumFoto: Madis Veltman

Rahandusministeeriumi värskest maksulaekumiste statistikast selgub, et märtsis laekus kütuseaktsiis väga hästi, alkoholi- ja tubakaaktsiisi tuli riigikassasse aga mullusest vähem. Kokkuvõttes laekus aktsiise aga mullusest kolmandiku võrra rohkem. Kõiki makse kokku laekus 529,6 miljonit eurot, mida on mullusest 12 protsenti rohkem. 2018. aasta riigieelarves kavandatust on kahe esimese kuuga täidetud 22,3 protsenti.

Kütuseaktsiisi tasuti märtsis 41 miljonit eurot, mida on ligi kaks korda rohkem kui mullu samal ajal, kui diisli aktsiisimäära tõusule järgnev deklareerimise tase oli väga madalal. Diislikütuse deklareeritud kogus on püsinud kolmel esimesel kuul stabiilselt kõrgel tasemel ning võrreldes 2015. aastaga, mis on lähim varudest mõjutamata aasta, on kolme kuu kogus kasvanud ligi 15 protsenti. Bensiini deklareerimine oli märtsis jätkuvalt madalal tasemel 2017. aasta detsembris soetatud varude tõttu. Bensiini tarbimist vähendab täiendavalt bensiinimootoriga sõiduautode arvu langus ning bensiinimootorite järjest ökonoomsemaks muutumine.

Alkoholiaktsiisi tulu laekus veebruaris 9,6 miljonit eurot ning tasumine oli 10,8 protsenti väiksem kui möödunud aastal samal ajal. Kolme kuuga on deklareeritud kanget alkoholi 3,4 protsenti rohkem kui mullu sama ajaga ja veini 2,1 protsenti mullusest rohkem. Deklareeritud õlle kogus on 15,3 protsenti väiksem kui möödunud aastal samal ajal. Õlle väiksem kogus tuleb eelmise aasta suvel toimunud aktsiisimäärade tõusust ning sellele järgnenud piirikaubanduse kasvust. Suurem osa ettevõtete varutud õllest ja veinist peaks saama müüdud aprilli lõpuks, kuid kange alkoholi varud müüakse läbi eeldatavalt 6–8 kuu jooksul.

Seotud lood:

Tubakaaktsiisi tasuti veebruari eest 16,3 miljonit eurot ehk 3,1 protsenti vähem kui möödunud aastal sama ajaga. 2017. aasta detsembris soetatud sigarettide varud müüdi hiljemalt märtsis, kuna seadusest tulenevalt on õigus müüa vana maksumärgiga kaupa kuni kolm kuud pärast uue maksumäära ja -märkide kehtestamist.

Aktsiisitulu kokku tasuti märtsi eest 70,7 miljonit eurot ehk 37,3 protsenti rohkem kui 2017. aastal sama ajaga. Märtsi aktsiisitulu oli jätkuvalt madalal tasemel, kuna müüdi ja tarbiti varusid, mille olid ettevõtted enne aktsiisimäärade tõusu soetanud. Sel aastal oli aktsiisimäärade tõusule järgnev laekumiste langus väiksem võrreldes eelmise aastaga, kuna selle aasta alguses diislikütuse aktsiisimäär ei tõusnud.

Käibemaksu tulu oli märtsis 187,5 miljonit eurot ning seda oli 12,4 protsenti enam kui 2017. aasta samal kuul. Maksutulu suurenes oodatust enam seetõttu, et märtsi käibemaksudeklaratsioonide alusel tekkinud ettevõtete tagastusnõudeid kandus järgmistesse kuudesse edasi mullusest rohkem.

Maksustatavad käibed kasvasid tegevusvaldkondades kokku võrreldes eelmise aastaga ligi 3 protsenti. Käibemaksu tasumine on viimase kolme kuuga kasvanud enim ehituses ning mootorsõidukite müügis, vastavalt 44,8 protsenti ja 12,2 protsenti. Sealjuures ehitussektori kasv on märtsis kiirenenud, kuid mootorsõidukite müügi kasv aeglustunud. Ehituse kasv tuleneb endiselt hoonete arenduste suuremahulisest realiseerimisest. Mootorsõidukite müügi kasvu on taganud aktiivne sõiduautode ja väikebusside müük tänavu aasta esimestel kuudel, kuid mõju on avaldama hakanud ka kõrge võrdlusbaas. Samuti on kasvanud võrreldes mullusega Eesti-siseste tehingute lisandväärtus ehk müügi ja ostu vahe suurenemine. See viitab üldise majandusaktiivsuse jätkuvale kasvule.

Märtsi lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 0,65 protsendini SKPst ehk 160 miljoni euroni. Valitsussektori puudujääk on aasta alguses tavapärane ja on seotud muu hulgas tulumaksutagastustega. Võrreldes möödunud aasta kolme esimese kuuga oli sel aastal eelarvedefitsiit 14 miljoni võrra väiksem, kui mitte arvestada Versobanki hoiuste hüvitamise ajutist mõju. Valitsussektori puudujääk tulenes nii keskvalitsuse kui ka sotsiaalkindlustusfondide eelarve puudujäägist.

Loe veel

Keskvalitsuse eelarve puudujääk ulatus kolme kuuga 256 miljoni euroni, millest 92 miljonit moodustasid tagatisfondi hüvitised Versobanki klientidele. Versobanki mõju jääb ajutiseks, kuna likvideerimismenetluse raames hüvitatakse tagatisfondile tehtud kulud. Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk ulatus 9 miljoni euroni, aasta varem oli nende puudujääk 18 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste koondeelarve oli märtsi lõpuks 105 miljoni euroga ülejäägis. Selle üks põhjus oli varasemast suurem osa füüsilise isiku tulumaksust, mis suunatakse kohalikele omavalitsustele.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare