"Hulk firmasid teeb internetis äri - Elion pakub internetiühendust, Youtube ja paljud teised pakuvad võimalust sisu talletada. Kui ACTA mõjutab nende firmade käitumist, hakkavad nemad peagi üsna otseselt mõjutama tavatarbija käitumist, tsenseerima meie vabadust loomingut välja panna," sõnas Marvet.

"Tõenäoliselt hakkavad firmad oluliselt rohkem sisu jälgima ning seda nö igaks juhuks tõkestama - kui keegi näiteks paneb üles retsepti, kus mainitakse Jamie Olivier'i, siis firma, kartuses, et äkki see Jamie Olivier'le ei meeldi, igaks juhuks seda üles ei pane. Siit kerkib üles aga juba jälgimisühiskonna küsimus," kõneles Marvet.

Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi direktor Signe Ratso rääkis aga KUKU raadio hommikuprogrammis, et tema hinnangul rahvusvahelist võltsimisvastast võitlust käsitlev ACTA lepe tavatarbijat ei puuduta.

"See puudutab kaubandust ja neid, kes piraatkaupa toodavad ja levitavad ning on suunatud eelkõige nende vastu ega anna kaubamärgi omanikele mingeid täiendavaid õigusi lisaks juba olemasolevatele," selgitas Ratso.

Tema sõnul ei muutu arvuti tavakasutaja jaoks, kes näiteks Youtube'ist videoid vaatab või sõpradega Facebookis toiduretsepte jagab, midagi.

"See ei riiva üksikut tarbijat, keegi ei tule tema internetti kinni panema. Seaduse rakendajatel on teha ilmselt tähtsamaid asju kui koogiretsepti sõprade seas levitanud inimestega tegelda," rääkis Ratso.

Kuidas aga pärast ACTA jõustumist läheb inimesel, kes oma lemmikvideo Youtube'i üles paneb?

"Siis oleneb seaduse rakendajatest, kui nad seda siiani sanktsioone kohaldanud pole, siis miks peaksid nad hakkama seda pärast ACTA jõustumist tegema," lisas Ratso