Matemaatika, eriti ülikooli tasemel, tundub paljude jaoks õõvastav ja kuiv numbrite maailm, millest pigem suure kaarega mööda hiilida.
Mina olin kindlasti koolis üks nendest, kes nii arvas. Samas meeldis mulle struktuursus ja süsteemsus, mida matemaatika pakkus. Ma ei kannatanud valemeid, teoreeme ega protsentarvutust, kuid ma vaimustusin inimestest, kes koolis minu jaoks matemaatikaga võrdusid – need olid matemaatikaõpetajad.

Õpetaja kõne

Ajendiks, miks hakkasin matemaatika õppimise peale mõtlema, sai õpetaja Meigas, kes ühel päeval klassis koolikiusamise vastu sütitava kõne pidas. Ta pani kogu olukorra ja selle lahendamise väga loogilisse ja läbimõeldud võtmesse ning sellest ajast hakkasin ka mina väärtustama selgitusi, milles valitsesid loogika ja seosed.

Õpetaja Rosbergiga tehtud koostöö tekitas minus aga huvi inimsuhete uurimiseks, millega Tallinna ülikooli magistriõppes tegelen.

Tõsi, mul puudus ambitsioon saada matemaatikuks, mõtlesin pigem ärindust õppima hakata. Nüüd ei tea, keda pean tänama, et ma ärindusse sisse ei saanud ja just matemaatika erialale astusin. See loogilise ja kriitilise mõtlemise ning keerulise lihtsaks rääkimise oskus, mille andis mulle matemaatika, on üllatavalt tõhus.

Ühe etapina selle vahel, mis mulle tol hetkel meeldis, ja selle vahel, mida praegu teen, oli matemaatika asendamatu. Just matemaatika viis mind lõpuks ärindusse, Swedbanki, kus ärindus on igapäevaelu osa. Töötasin aastaid investeerimisvaldkonnas, juhtisin inimesi, praegu tegelen pangas personalivaldkonnaga.

Intellektuaalne kapital

Matemaatika ei ole ainult selle aine õpetaja või matemaatik. See aine annab väga olulise loogilise ja analüütilise mõtlemise, mida on vaja igal elualal. See on kompetents, mida tööandjad kõrgelt hindavad ja otsivad.

Enamik töid on üles ehitatud intellektuaalse kapitali ehk aju kasutamisele. Tööandjad värbavad inimesi, oskused on õpetatavad. Ehk nagu on tõestanud ka minu matemaatikaõpingud: selle haridusega võib edukas olla äris, personalivaldkonnas või töötada koolitajana. Pealegi on matemaatiku konkurentsivõime tööjõuturul nn tavapäratu eriala tõttu oluliselt kõrgem, CV-de voorust saab märksa kergemini läbi.

Matemaatikast saadud alusoskustele on juba oluliselt lihtsam üles ehitada ükskõik millist valdkonda. Seega, kui sulle matemaatika keskkoolis meeldis, siis bakalaureuseõpe on väga mõistlik ja loogiline jätk lõpliku eriala leidmise teel.

Valem võib ununeda

Ma ei tea peast peaaegu ühtegi matemaatikavalemit, kuid oskan tuletada loogiliselt, kuidas lahenduseni jõuda ilma faktiteadmisteta mitmelt alalt.

Loomulikult ei ole mul iga päev tarvis seda, mida loengutes õppisime. Mul on vaja seda, mida õppimine andis – need on loogika ja kriitiline mõtlemine.

Ja seltskond oli muidugi omaette väärtus. Ma ei kohanud õpingute jooksul ühtegi stereotüüpset nohikmatemaatikut. See on ainult ilukirjanduslik liialdus, mis millegipärast matemaatika eriala ümber käib.

Jaga
Kommentaarid