Mati Karelson loob tehnoloogiasiirde firmade gruppi

 (3)
Mati Karelson loob tehnoloogiasiirde firmade gruppi
Marko Mumm

Eesti ühe enim tsiteeritud teadlase, professor Mati Karelsoni ümber tekib Ameerika riskiraha toel suure potentsiaaliga innovatsioonifirmade rühm.

Kui Ärileht kirjutas eelmise aasta augustis esimest korda professor Mati Karelsoni loodavast keemiatarkvarafirmast, tuli juba sama päeva õhtul tema telefonile Eesti ärimeestelt mitu kõnet sooviga ettevõtmisse investeerida. “Ööselgi saadeti paar e-kirja,” meenutab Karelson muigamisi. “Pidin aga eitavalt vastama. Raha oli tolleks hetkeks juba olemas, äriplaan valmis ja tegevus täies hoos.”

Ettevõtted, mida Karelsoni juhtimisel arendatakse, võib tinglikult jaotada kahte rühma. Esimene neist on aktsiaselts MolCode ja teine Balti Tehnoloogiaarenduse AS koos “tütarde”, NeuronCode’i ja GeneCode’i nime kandvate firmadega. Omanikeks on Mati Karelsoni kõrval tulnud veel tema pikaaegne tuttav Mehis Pilv ja uusima partnerina Ameerika riskikapitalifond, mida Eestis esindab Thomas Björn Waldin. Tema on lugejale ehk rohkem tuttav Silmeti ühe kaasomanikuna. Ettevõte aga kasvab kiiresti ja seetõttu on lähiajal omanike ringis oodata muudatusi. Koguinvesteering peaks esimesel kolmel aastal jääma umbes viie miljoni dollari ehk 55 miljoni kroonisesse suurusjärku ning enamik seda raha tulebki Ameerikast.

Noored, aga vihased

NeuronCode’ist ja GeneCode’ist ei taha tegijad veel eriti rääkida. Tegu on värskelt asutatud ettevõtetega. Tulemusi siiski juba paistab. Praegu valmistataksegi ette esimesi patenditaotlusi ja alal, kus uued lahendused on suurim väärtus, on muidugi ka see tõsiasi üks põhjus, miks rääkides tuleb ettevaatlik olla. Ent nii palju saavad osalised öelda, et GeneCode tegeleb konkreetsete toimeainete otsimisega, mis toimivad nukleiinhapetega. NeuronCode teeb enam-vähem sama, ainult valdkonnaks on neuronid ehk närvirakud.

Kõige kaugemale on jõudnud MolCode, mis on ilmselt neist noortest firmadest ka kõige tähtsam. See ettevõte arendab tarkvara, millega saab määrata ainete omadusi. Äriplaanis pole eesmärgiks tarkvara müük, vaid ikkagi teenuse ehk ainete omaduste määramise müük. “Samas ei saa muidugi välistada, et kui ikka tuleb väga hea pakkumine, siis müüme ka tarkvara või ehk isegi terve firma,” lisab Karelson.

Eri ainete omadusi ei määra maailmas arvutitega muidugi ainult MolCode. Küll aga julgeb Mati Karelson öelda: “Me oleme kindlasti ühed konkurentsivõimelisemad.” Suures osas on selle taga tema enda viimase paarikümne aasta teadustöö molekulaartehnoloogia vallas. 1995–2005 tsiteeriti andmebaasi ISI Web of Science andmeil Eesti teadlastest maailmas kõige rohkem just Mati Karelsoni töid. Eks vundamendiks olev pikk kogemus on ka põhjus, miks on ettevõtte areng nüüd nii kiire.

Väga oluline on ka Eestis koolitatud spetsialistide kriitiline mass, kes on nüüd ettevõttega seotud. Alles eelmisel aastal tehti äriplaani, nüüd on juba esimesed raha sisse toovad lepingud sõlmitud ja aasta lõpuks või järgmise aasta alguseks peaks teenus avalikkusele laiemalt kättesaadav olema. Umbes kuu aja pärast teeb MoleCode presentatsiooni ühe maailma suurima keemiakontserni Johnson&Johnson infotehnoloogiajuhile. Võib-olla tuleb sealt esimene suur leping. Kõnealune infotehnoloogiajuht, Vene päritolu ameeriklane Victor Lobanov ise on aga Karelsoni endine õpilane, doktorant Tartu ülikooli päevilt. Maailm on väike.

MolCode’i inimesed suudavad virtuaalselt, sisuliselt arvuti tagant lahkumata määrata sadade tuhandete ainete omadusi, arvutada läbi miljardeid eri kombinatsioone. Tegemist võib olla kõige lihtsamate füüsikaliste omadustega, näiteks mis on uuritava aine keemistemperatuur. Või ravimitööstuse jaoks olulised omadused, näiteks kas uuritav aine on inimesele toksiline. MolCode’i tegevdirektor Kaido Tämm täpsustab, et nad ei võta siiski kunagi vastutust öelda, et konkreetne aine pole toksiline. “Me saame vastata ikkagi, kas see aine on toksiline,” ütleb Tämm. Skeem toimib ka vastupidi. Klient loetleb omadused, mida ta ainelt ootab, ning MolCode annab vastused, mis molekul või ühend vastab soovitud omadustele. Tämm lisab jälle: “Me muidugi ei ütle: näed, see molekul ravib aidsi, kuid saame disainida virtuaalselt ühendi, mis vastab etteantud tingimustele.”

Meeletu sääst

Loe veel

Ainete omadusi saab loomulikult määrata ka traditsioonilisel viisil: laborites katsetades, katseloomadele või inimestele sisse söötes. Virtuaalse modelleerimise eelis on kiirus ja kokkuhoid. Kui Euroopas kulutatakse katseloomadele aastas umbes paarkümend miljardit eurot, siis isegi juhul, kui enne hiirteni minekut saab kõrvale jätta kas või ainult 25% uuritavatest ühenditest, kuna need on näiteks toksilised või muidu sobimatud, on juba võimalik säästa väga suur summa. Ravimifirma võib ühte turule jõudvat ravimit välja töötada 10–15 aastat, kulutada selle aja jooksul mitu miljardit eurot, läbi nämmutada sadu tuhandeid ravimikandidaate. Jälle suudaks virtuaalne omaduste määramine kohe alguses kõrvale heita perspektiivitud kandidaadid ja vastupidi, välja sõeluda lootusrikkamaid kandidaate.

Ravimifirmade kõrval on MolCode’i teine oluline kliendirühm kõik ettevõtted, keda puudutab Euroopa Liidu kemikaalide määrus REACH. See seadus nõuab tohutul hulgal kemikaalide testimist. REACH-i nõutav testimine võiks maksma minna üle 100 miljardi krooni aastas.

Kommentaar

Mati Karelson

teadlane ja ettevõtja

Iga äri on risk. Ma ei tea tulevikku, võib-olla meie ettevõtmine ei õnnestu, kuid ehk saavad siis vähemalt teised meie kogemusest õppida. Minu enda jaoks oli psühholoogiline barjäär ärisse minemise suhtes väga kõrge.

Aastaid räägiti: peaksid ka ettevõtlusega tegelema. Nüüd arvangi, et teadlasi on ärisse rohkem vaja, ja püüan ka oma nooremaid õpilasi selles suunas ärgitada.

Ettekujutus, et teadlane mõtleb oma kabinetis midagi huvitavat välja ning sellest saab teha suure ettevõtmise, on vale. Nii ei juhtu peaaegu kunagi. Tegelikult algavad edukad asjad hoopis teiselt poolt. Kõigepealt vaadatakse turgu ja nõudlust ning alles siis minnakse teadlase juurde. Kui kohtusin MolCode’i tutvustades Ameerika investoritega, siis ka nemad küsisid just turu, klientide ja müügi, mitte niivõrd tarkvara ja teaduse kohta.

MolCode ostis nelja miljoni kroonise superarvuti

•• Mõni nädal tagasi tegi MolCode ühe oma suurema investeeringu, ostes Microlinki kaudu superarvuti, mille pani kokku SunMicrosystems. Töö selle arvuti kokkupanekuks algas juba eelmise aasta sügisel – poes neid ju ei müüda.

•• Microlinki juhatuse liige Andres Parts meenutab, et see oli väga huvitav projekt. “Sellise arvuti puhul pole oluline mitte ainult algne ostuhind, vaid ka võimalused seda edaspidi täiendada ning loomulikult ülalpidamise kulud,” ütleb Parts.

•• Arvutusvõimsust, mis on suurem kui sajal kontoriarvutil, vajatakse MolCode’i tarkvara jooksutamiseks ning ülisuurte arvutuste tegemiseks. Külmkapisuurune arvuti asub Tallinnas Microlinki serveriruumis, kuid ligi pääseb sellele ainult MolCode’i kontorist Tartus.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare