Matti Vanhanen: kõik ei tohi korraga pidurdada

 (33)
Matti Vanhanen:  kõik ei tohi korraga pidurdada
Muidugi me kasvatame eelarvet, sest riik peab majanduslanguse puhul oma tegevust aktiveerima, arvab Matti Vanhanen. Rene Suurkaev

Kui riik hakkab keset kriisi eelarvet lõikama, siis teeb see languse veelgi hullemaks, hoiatab Soome peaminister Matti Vanhanen intervjuus Eesti Päevalehele.

 •• Peaminister Matti Vanhanen, veel paar nädalat tagasi kerkisid teie pea kohale üsna mustad pilved, kui YLE televisiooni saade teatas, et olite väidetavalt saanud oma maja ehitamiseks ühelt ehitusfirmalt tasuta ehitusmaterjale. See kergitas usaldusväärsuse küsimuse. Kuidas see teid praegu mõjutab?

See olukord on praegu lõppenud. Parlament hääletas usalduse küsimuses nädal tagasi ja arvud olid väga selged: minu mälu järgi jagunesid hääled 117:24 minu kasuks.

•• Nii et teie silmis on see vaid meediaskandaal?

Jah, ja see on nüüd läbi. YLE-l olid teatud argumendid, kuid ma panin faktid lauale. Aga poliitikas tuleb olla valmis kõiksugusteks rünnakuteks ja see oli YLE poolt rünnak.

•• Teie olete näinud selles katset teid kukutada?

Jah, seda see oli.

•• Nii et teie hinnangul pole ehitusmaterjalide loos midagi sobimatut?

Neil olid teatud argumendid, aga need olid väärad. Ja me peame edasi liikuma.

•• Liigume siis pealegi edasi majandusteemadega. Ka Soomes ulatub majanduslangus koguni üheksa protsendini.

See oli aasta keskel, kuude lõikes tehtud mõõtmine. Aasta jooksul, ma usun, tuleb langus kusagile 6–7 protsendi kanti. Ja põhjus, miks see Soomet nii valusalt puudutab, seisneb tööstuses. Globaalne investeeringute langus puudutab meie tööstust väga tugevalt, nii nagu ka teisi Euroopa riike, mis teevad tugevaid investeeringuid nõudvaid tooteid. Languse teine külg on aga see, et meie ettevõtted seisavad päris tugeval alusel. 1990. aastate algusest saadik, kuil meil oli eelmine langus, on ettevõtted päris palju tugevnenud ja nende bilansilehed on üsna heas seisus ning see annab põhjust uskuda, et nad sellest kriisist kenasti välja tulevad.  

Seotud lood:

•• Kas selle kriisi mõjusid oleks saanud mingil moel vältida?

Soome üksinda ehk mitte, aga globaalselt küll. Seda tingimusel, et pangandussektori üle oleks olnud suurem avalikkuse kontroll. Terve tohutu pangandussektor oli ilma igasuguse kontrollita. Nüüd aga vajame suuremat pangandussektori läbipaistvust ja riigi järelevalvet. See oleks kindlasti üks selle kriisi olulisi õppetunde. Kapitalism ei saa ilma kontrollita toimida ja nii ka pangandussektor. Probleemid on pigem ennekõike Põhja-Ameerikas ja mitmel pool Euroopas, aga mitte näiteks Aasias.

Soome pangad on ka jätkuvalt väga stabiilsed. Nemad said oma õppetunnid meie väga sügava varasema pangandus-kriisi käigus, aga hiljem on nad olnud märksa ettevaatlikumad ja nüüd pole isegi praeguse kriisi käigus olnud neil tarvidust riigi garantiide järele. Oleme teinud pankade jaoks ka niinimetatud stressiteste, aga nad saavad hakkama isegi siis, kui sisemajanduse kogutoodang peaks järsult kukkuma. Meie majandus oli heas tasakaalus enne kriisi, kuid paljude vigade tõttu teisel pool Atlandi ookeani on ka meil ilmnenud päris palju hädasid. Meie majandus jätkab kukkumist. Globaalsed näitajad teatavad mõningasest paranemisest, kuid Soome jõuab see teatava hilinemisega. Ja me teame oma eelmise kriisi kogemusest 1990. aastate algusest, et tööpuudus kasvab esialgu edasi ka pärast seda, kui majanduskasv on juba alanud. Ja isegi kui sügisel peaks saabuma majandus-näitajate teatud leevenemine, siis tööpuudus tõuseb aprilliks-maiks ikkagi 13–14 protsendini.

•• Riigi tulud on ju kriisi kestel vähenenud, kuidas aga on lood Soome riigieelarvega?

Riigieelarve on kasvanud.

•• Kasvanud?

Muidugi me kasvatame eelarvet, sest avalik sektor peab sellise majanduslanguse puhul oma tegevusi aktiveerima. Me peame suurendama stiimuleid, et hoida majapidamiste usaldust nii kõrgel kui võimalik, sest kui me tahame vältida tööpuudust, siis me peame hoidma turu nii palju toimimas kui võimalik. Avalikul sektoril on siin väga suur roll. Meie strateegia selles kriisis on olnud, et riik ei tohi oma otsustega kriisi süvendada. Me peame ehitama silla üle kriisi ja seepärast oleme me valmis võtma riigile laenu ja riik oma eelarvega saab meid karidelt eemal hoida.

•• Soome hiljuti võetud laen on küllaltki suur.

Tänavu on seda 13 miljardit eurot.

•• Mis allikatest te seda saate?

Loe veel

Nii kodumaistest kui ka välismaistest. Meile rakendatavad määrad on ühed madalamad maailmas. Meil on hea võimalus seda sillaehitamise strateegiat järgida.

•• Sisuliselt tegutsete te Keynesi majanduse stimuleerimise teooriate järgi?

Jah, see on väga keinsiaanlik ja ma arvan, et see on õige poliitika. 1990. aastate kriisi aegu meil seda võimalust polnud. Me pidime kriisi ajal eelarvet kärpima ja samal ajal tõstma makse. See süvendas kriisi ja töötus jõudis 18 protsendi kanti. Muid võimalusi aga polnud, sest me ei saanud enam väljastpoolt raha laenata. IMF-i kontrolli alla minek oli päris lähedal. Seda me ei tahtnud ja seepärast pidime me need sammud astuma, mis tegelikult kriisi hullemaks tegid. Nüüd on valitsuse kurss aga see, et me ei süvenda kriisi languse ajal, kuigi pärast kriisi tuleb meil tõenäoliselt makse tõsta ja stabiliseerida riigieelarvet pikemas perspektiivis.

•• Nii et pikas perspektiivis te ikkagi ohverdate midagi?

Jah, muidugi, aga inimeste tööl hoidmine on meie prioriteet. Me peame hoidma tööl nii paljusid inimesi kui vähegi võimalik, sest meie kogemuse kohaselt ei aita siis isegi järgnev tõus enam neid, kes on vahepeal tööst ilma jäänud. Nad kaotavad kõik.  

•• Kas sisenõudluse tugevdamine toimib isegi väikeses riigis?

Jah, muidugi, sest keskmise ja väikese sissetulekuga majapidamiste kindlus ja usaldus on kõi-ge tähtsam. Kui seda pole, siis vajutavad kõik korraga pidurile. See süvendab veelgi sisemajanduse kogutoodangu langust ja muudab tööpuuduse rängemaks. Suur osa laenuvõtmisi tuleneb ka sellest, et me parajasti langetame makse.

•• Mida Soome täpsemalt oma käibemaksuga teeb?

Juba selle valitsuse alguses otsustasime toidu käibemaksu langetada viie protsendi võrra, 17 protsendilt 12-le. Nüüd oktoobri algusest see ka jõustus. Kriisi ajal saavad inimesed toitu seega odavamate hindadega. Minu arust oli selle maksulangetuse ajastus üsna perfektne. Kuid järgmisel suvel me oleme otsustanud kasvatada käibemaksu üldiselt, kõigile kaupadele, ühe protsendi võrra, 22 protsendilt 23-le ja järgnevatel aastatel ilmselt veelgi. Pärast kriisi tõusevad ilmselt pea kõik maksud. Meil on vaja väljumisstrateegiat – ja seda mitte ainult Soomes –, millal avalikku laenukoormust tasakaalustada.

•• Kas siis praegusel ajal üldse antakse talutavatel tingimustel laenu?

See sõltub riigist. Sellised riigid nagu Soome ja Saksamaa saavad laenu väga madala hinnaga. Seda seetõttu, et turud on harjunud Soomet usaldama.

•• OECD uuringu põhjal on Soomet kritiseeritud, et Soome ei rakenda küllaldaselt aktiivseid tööturumeetmeid võrreldes mõne muu riigiga. Kas see kriitika on õigustatud?

Selliseid võrdlusi on alati üsna raske teha. Me anname valitsuse poolt neile, kes hakkavad praegu oma kodudes remonti tegema, 10 protsenti toetust remonditööde kogumaksumusest. Nad peavad juba järgmise aasta alguses töödega pihta hakkama. See toodab otseselt töökohti. Aga seda OECD sinna uuringusse ei arvestanud. Me oleme ka stiimulipaketti pisut teisiti kasutanud, kärpinud ehk pisut rohkem makse. Samas näitab sellesama OECD statistika, et Soome majanduse stimuleerimise pakett on kolme suurema hulgas.

•• Kuidas teile tundub, kas näiteks Eesti ja Läti kehv majandus-olukord ei lase Soomel piisavalt kiiresti areneda?

Seda mitte. Eesti, Läti ja Leedu on kaubanduspartnerina suhteliselt väikesed. Meie probleemiks on rohkem kaubandus selliste riikidega nagu Prantsusmaa, Venemaa, Ühendkuningriik, Rootsi. Võtab aega, kuni nende majandused taastuvad, nad hakkavad investeeringuid tegema ja selle mõju jõuab Soomeni.

•• Rootslased on osutanud, et Balti riikide nõrkus võib mõjuda halvasti kogu regioonile. Mida saab Soome teha juhul, kui näiteks Läti peaks kokku varisema?

Oleme astunud ennetavaid samme, et ükski riik kokku ei variseks, seda koostöös IMF-iga. Osana sellest kokkuleppest laenab ka Soome Lätile raha, seda on 300 miljoni euro ringis järgmisel aastal. Kohtusin just eelmisel nädalal Läti peaministriga ja ma olen kindel, et Läti suudab täita oma kokkuleppeid IMF-iga. Nende raskused on üsna sarnased nendega, mida meie tunneme hästi oma minevikust, 1990. aastate algusest. Nad ei saa enam rohkem välislaenu ilma tõsise reformipoliitikata, nad ei saa majandust stimuleerida, nad peavad tõstma makse ja kärpima eelarvet. Ma tõesti loodan, et nad suudavad majanduse stabiliseerida.  

•• Eestlased samal ajal lõikavad oma eelarvet. Sisuliselt teevad nad kõike vastupidi sellele, mida teie õigeks olete pidanud. Kas te tunnete eestlastele kaasa?

Eestil on erilised põhjused selleks, eesmärk on hoida majandust vastavuses Maastrichti kriteeriumidele. Eesmärk on euro ja neid kriteeriume üritatakse täita.

•• Kas teie arvates see poliitika elavdab majandust?

Iga riik peab oma otsused ise tegema. Ka Eesti majandus on seotud naaberriikide majandustega väga tugevalt ja saan täielikult aru, miks Eesti on tõstnud makse ja kärpinud eelarvet.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare