Kuigi Maxima esindaja kinnitas, et lisatasu suurus lepitakse töötajatega kokku, peavad ka tööinspektsioon ning teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühing ettevõtte palgapoliitikat liiga segaseks, vahendavad ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".

Jaeketi tüüplepingu järgi saab töötaja alampalka, aga tema motiveerimiseks on heade tulemuste puhul ette nähtud ka lisatasu. Seda nimetab Maxima motivatsioonitasude süsteemiks, mida makstakse kolmes kategoorias: A, B ja C. Lihtsustades on C kategooria kõige suurema koefitsiendiga.

Maxima esindaja sõnul lepitakse töötajaga tema tööle asudes kokku, millise koefitsiendiga ta lisatasu saama hakkab, kuid alluvad räägivad vastupidist.

Maxima: mõned konkurendid maksavad meist oluliselt madalamat palka

Maxima Eesti brändi- ja kommunikatsioonidirektori Ty Lehtmäe teatas Delfile, et Maxima Eesti OÜ-s on lisatasude süsteem kõikide töösuhete lahutamatu osa.

"Absoluutselt kõikidele töötajatele makstakse vastava koefitsendi alusel lisatasu vastavalt kehtivale lisatasude süsteemile, mida iga kaupluse juhataja tutvustab töötajatele töölepingu sõlmisel. Lisatasu maksmine on sätestatud Maxima Eesti töökorralduses," ütles ta.

"Lisaks, vastavalt Riigikohtu lahendile juhul, kui "tööandja on muutnud lisatasu maksmise oma palgakorralduse osaks ja töötaja on täitnud lisatasu saamiseks tööandja kehtestatud tingimused, siis on ka makstav lisatasu muutunud töötaja palga osaks ja tööandja kehtestatud reeglid töölepingu osaks"," rääkis Lehtmäe.

"Meil kehtiva palgakorralduse süsteemi kohaselt on keskmine Maxima Eesti kauplustes töötasu Eesti jaekaubandusturu keskmine – on ka suuri konkurente, kes maksavad oluliselt madalamat töötasu," väitis ta.

"Lisatasu koefitsient on igale töötajale teada ning kui see muutub peab kaupluse direktor töötajat selles osas teavitama. Leiame, et tänane süsteem sobitub tänasele Eesti jaekaubandusturu konkurentsisituatsioonile ja võimaldab väga kiiresti vajadusel töötajate palka tõsta," ütles Lehtmäe.