Tema sõnul pole tootja siinsel turul kindlasti nõrgemas positsioonis, sest korraga on võimalik oma kaupa pakkuda vähemalt viiele olulist turuosa omavale jaeketile, mis tähendab, et valikut kellele ja mis tingimustel oma kaupa müüa jätkub.

„Võrdluseks on näiteks Eesti nii lõuna- kui põhjapoolsetes naaberriikides tarnijal võimalik oma kaupa pakkuda vaid kahte-kolme olulist turuosa omavasse jaeketti ehk valik kellele ja mis tingimustel kaupa viia on tunduvalt väiksem.

Kui nüüd vaadata kaupmeeste ja tootjate rentaablust, siis ka siin on tootjate rentaablused kordades kaupmeeste omadest suuremad ehk ei saa kuidagi väita, et tarnelepingud oleksid tootjale kahjulikud ja kasumit piisavalt ei teenita,“ rääkis ta.

Erilaid ütles, et tarnelepingud on nii Eestis kui ka mujal maailmas küllaltki sarnased. Peamine on neis, et kaup kokkulepitud hinnaga ja kvaliteedis, kokkulepitud ajal ja koguses kauplusesse jõuaks.

Kui seda ei juhtu, vastutab tarbija ees kauplus ja seetõttu peab kauplus ennast trahve puudutavate lepingupunktidega kaitsma kas puuduva või ebakvaliteetse kauba eest ja garanteerima, et harjumuspärane kaup oleks igapäevaselt ja eriti suurema kampaania ajal piisavas koguses lettidel.