Medvedev tegi valitsusele ettepaneku, et võiks kaaluda ideed asendada senised kriminaalkaristused ettevõtjate toime pandud majanduskuritegude eest trahvidega analoogselt mehhanismiga, mida praegu rakendatakse ametnike suhtes.

Just Medvedev oli see, kes omal ajal toetas plaani karistada ametnikke altkäemaksu võtmise eest rahatrahvidega. „Miljonitesse dollaritesse ulatuv ametnikule määratud rahatrahv on selline spetsiifiline asi. Tekib ju küsimus, kust ta need miljonid võttis,“ muheles Medvedev. „Aga äris rahad liiguvad ja ettevõtja on ometi ju võimeline maksma,“ lisas ta.

Medvedev rõhutas, et väga oluline on see, et trahvid ka makstud saaksid. Venemaa peaminister nentis, et paljud altkäemaksuvõtjad lihtsalt viilivad sellest kõrvale. Samas oli ta kindel, et „ärimaailm suudab ise enda eest maksta.“

Selle aasta aprilli lõpus tegi Venemaa peaprokurör Juri Tšaika ettepaneku karmistada karistusi raskete kuritegude, eriti korruptsiooni eest, ja saata kurikaelad suurte trahvide määramise asemel hoopis türmi. Peaprokurör märkis, et korruptsioonikuriteo eest määratud trahv „ei toeta vältimatu karistuse printsiipi“, ehk siis ei heiduta eriti kedagi.

Venemaa ülemkohtu andmetel oli 2013. aastal altkäemaksu võtmisega süüdistusega kohtu all 1700 inimest, kellest 9 protsendile määrati trahv. Altkäemaksu andmises süüdistatuid oli 3400 ja nendest sai trahvi 97 protsenti. Väljakirjutatud 20 miljardist trahvirublast on kätte saadud vaid 20 miljonit rubla.