Meediamajanduse uued tuuled



Meediamajanduse uued tuuled
Ulrike Rohn, nüüdismeedia õppekava kuraatorFoto: TLÜ

Meediatööstus läbib enneolematut muutust. Uued tehnoloogiad, platvormid ja uut tüüpi meediaettevõtted ning muud muutused loovad soodsa kasvupinnase uutele ärimudelitele ja innovatsioonile.

Eesti turg on väike, selle dünaamika sõltub väikese turu eripäradest. Kvaliteetse meediasisu tootmine on kulukas ja majanduslikus plaanis on mõistlikum toota sisu kas suurele kohalikule turule või välisturule eksportimiseks. Ameerika Ühendriikide meediatööstusel on näiteks see eelis, et neil on nii suur kohalik turg kui ka välisturg, mis tunneb end hästi nii inglise keelt kui ka Ameerika päritolu kultuurilist sisu tarbides.

Vajadus kohaliku eripära järele

Väikestel turgudel, eriti väikese kõnelejate arvuga keelte turgudel, ei ole aga samaväärset võimalust suurelt tegutseda. Kasvava rahvusvahelise konkurentsi, eriti internetipõhise meedia kontekstis peab olema oma strateegilistes valikutes innovatiivsem, riskialtim ja targem.
Vajadus kohaliku eripära järele, mida ainult kohalikud firmad ja inimesed luua saavad, on üks eelis. Aga selleks, et väike rahvuslik meediatööstus ei marginaliseeruks globaalsel võrgupõhisel meediaturul, on oluline hea juhtimine. Ja see on võimalik ainult tundes meediaäri erilisi tahke, mis seda teistest äridest eristavad. Meediaäri ei ole äri nagu iga teine.

Küsimusi tekib siin palju:

  • kuidas peab traditsiooniline meedia vastu võrgustikupõhise meedia ajastul, mil publik fragmenteerub, reklaamitulu väheneb ja rahvusvahelistumine võtab maad;
  • millised on meediakontsernide riskid, aga ka võimalused tänapäeval;
  • kuidas on meediakontsernid võimelised oma ärimudeleid mugandama;
  • millised strateegiad aitavad olla igimuutuvatel turgudel jätkusuutlik ja edukas;
  • kes on meediaturgude uued osalised ja kuidas nad tegutsevad;
  • mil viisil muutuvad töötingimused meediatöötajatele;
  • millega peavad alustavad meediaettevõtted arvestama?
Seotud lood:


Lahendus on õppimises

Käesoleva aasta septembrist avab Tallinna Ülikooli BFM uue magistriõppekava nüüdismeedia. Selle sees on ka meediamajanduse ja juhtimise moodul. Seeläbi saavad
nüüdismeedia õppekava üliõpilased võimaluse õppida nii kohaliku kui ka rahvusvahelise meediatööstuste eripärade ja arengu kohta ning omandavad oskusi neil turgudel tegutsemiseks.
Tudeng saab valida pakutavatest moodulitest kaks: õppijal on võimalus luua endale õpikogemus, mis sobib ta enda huvide ja karjäärieesmärkidega. Õpe võib olla praktilisemat laadi, kui keskenduda ajakirjanduse või televisioonimoodulitele, või akadeemilisem ehk lausa sihiga doktoriõppe ja akadeemilise karjääri suunas.

Moodulite struktuur lubab üliõpilasel endal õpitav sobivaks tervikuks kokku panna. Täiesti uuenduslikuna Eestis pakutakse tudengitele võimalust keskenduda õppes meediamajandusele ja juhtimisele.

Nüüdismeedia õppekava kuraator on Ulrike Rohn, tema juhib ka meediamajanduse ja juhtimise moodulit. Ta on Euroopa Meediajuhtimise Assotsiatsiooni president ja töötab Tallinna Ülikoolis BFMi meediamajanduse ja juhtimise külalisprofessorina. Nüüdismeedia kaval toetavad teda TLÜ õppejõud ja külalislektorid Saksamaalt.

Erialast saab rohkem teada videost, kodulehelt ja Facebookist.