Meelis Paakspuu – ettevõtte edukas börsile viimine tõi mõjukaima finantsjuhi tiitli
Üks suuremaid tunnustusi Eesti finantsjuhi jaoks võiks kindlasti olla aasta mõjukaima finantsjuhi tiitel. Tänavu omistati see LHV finantsjuhile Meelis Paakspuule, kirjutab EPLi Ettevõtlusleht.
Paakspuu on LHV finantsjuht olnud veidi üle pooleteise aasta. Üks tema võitudest on kahtlemata LHV Grupi edukas viimine Tallinna börsile, mida omakorda võib pidada eelmise aasta silmapaistvamaks finantstehinguks Eestis.
Millega LHV finantsjuht tunnustuse välja teenis?
Kindlasti pole see vaid ühe inimese töö, mida tegelikult tunnustati, see on seotud väga selgelt kogu LHV-ga. LHV on esimene ettevõte üle kümmekonna aasta, mis börsil noteeriti. Määravaks sai see, et esiteks LHV kasvab, lisaks noteerisime kõigepealt allutatud võlakirjad ja samuti aktsiad. Tunnustus finantsjuhile tuli selle kaudu.
Eestis on finantsjuht olemas enamasti vaid suuremates ettevõtetes. Väikestes ettevõtetes tegeleb finantsotsustega tavaliselt tegevjuht koos raamatupidajaga, kuigi kummalgi vastavat väljaõpet ei ole.
Milline haridus peab inimesel olema, et saada finantsjuhiks?
Kuidas teie selle ametini jõudsite ja millised on teie peamised tööülesanded?
Minu taust on olnud hästi pikalt finantsriskide ja treasury maailm. See on see maailm, mis tegelikult juhib – eriti krediidiasutuste puhul – näiteks intressriski ja hoolitseb selle eest, et kui keegi kuskilt tahab oma deposiiti või raha pangast välja võtta, siis pangal oleks selle jaoks raha olemas.
Samuti peab vaatama, et bilanss oleks tasakaalus, et ei oleks välja antud liiga palju või vähe laene. Tegelen sellega juba enam kui kümmekond aastat, loomulik areng oligi finantsjuhi positsioon, mis sisuliselt lisab kõrvale raamatupidamise. Ja kuna tavapäraselt finantsjuht on ka üldjuht, satub finantsjuhtimise alla ka paar teist üksust. Meie maja puhul näiteks kogu tugiteenuste üksus ja juriidiline tugi, lisaks äriarenduse üksus. Tavapärased finantsjuhi kohustused on treasury, finantsjuhtimise aruandluse pooled – nii sisemine kui ka välimine – ja raamatupidamine. Palju erinevaid tükke, kuid iseenesest ei ole need nii keerulised, arengukõver on tulnud täiesti loomulikku teed pidi, sest kogu oma tööelu olen tegelenud finantsidega. Erinevates kohtades küll veidi erineva nurga alt, kuid viimased viis aastat finantsjuhi positsioonil.
Millised on järgmised eesmärgid finantsjuhina? Kuhu ja kuidas edasi?
Ja millised on LHV edasised plaanid?
LHV turuosa Eestis on praegu umbes neli protsenti. Meil on ruumi kasvada mitu korda, enne kui kuskilt hakkaks probleeme tekkima. Seega oleme Eesti mõttes väga väikesed tegijad. Jah, oleme Tallinnas selgelt nähtavad. Samas, kui minna maapiirkondadesse, meid väga näha ei ole. See on ka olnud teadlik valik, sest praegu suudame kasvada just siitpoolt ja hiljem üle Eesti laieneda suudame ka. Oluline on kasv naturaalsel viisil, me ei plaani praegu kedagi ära osta. Kuigi teisalt ütleme alati seda, et kõikidesse tehingutesse, mis turul toimuvad, vaatame alati sisse.
Mida tähendab ettevõtte jaoks börsile tulek? Kas Eesti ettevõttel tasub börsile tulla?
Börsile tulemine on kindlasti keeruline. Väga palju tekib teemasid, millega tavaline ettevõte ei tegele. Näiteks tuleb teemaks see, et numbrid peavad olema avalikud, kõikidest uudistest peab teada andma börsisüsteemi kaudu. Kui tekib oluline diskussioon, mõte või plaan, siis peame sellest kõikidele aktsionäridele üheaegselt teada andma. Ei saa teha n-ö tagatoas otsust ja siis hakata seda ellu viima. Börsile tulek ise on minu silmis aasta-poolteist tõsist tööd. Kui ettevõte on suurem, siis on börsile tulekul mõte sees, sest läbi selle tekib alati võimalus kaasata börsilt uut raha. Kui on vaja laieneda, siis aktsiad börsil noteerinuna on alati võimalik uusi juurde emiteerida. Siiski, börsile tulek ei ole kindlasti lihtne, see võtab aega, see on kallis. Mõtet on ainult sellisel juhul, kui ka eesmärk on laiem.
Kas Eestisse tasub investeerida?
Meie oleme väga seda meelt, et kui räägime Eesti inimestest, Eesti pensionist, kui palju keegi peaks pensioni saama või kuhu pensionisambad või -fondid võiksid jõuda, siis kasv peaks suuresti olema seotud Eestiga. Mitte nii, et teeme investeeringuid teise riigi aktsiatesse, mis elavad teise riigi majanduskasvu järgi. Kui tahame kasvada kiiremini Euroopa keskmisest, siis peavad ka meie investeeringud Eestisse kasvama kiiremini, kui Euroopas keskmiselt. Seetõttu on vägagi mõistlik Eestisse investeerida. Probleem on vaid selles, et meie ettevõtted on niivõrd väikesed, et börsil ei ole võimalik väga paljudesse investeerida, sest likviidsust ja kauplemist on väga vähe olnud.
SOOVITUSED FINANTSJUHTIDELE
Meelis Paakspuu:
Tuleb vaadata, kuidas ettevõte paremini kasvama saada. Kuidas olla valmis selleks, et ettevõte iga võimaliku tagasilöögi peale pikali ei kukuks. Loomulikult peab oma tööd tegema hästi.
ŽÜRIILIIKMED RÄÄGIVAD
Ago Vilu, PwC juhtivpartner: „Arvan, et esiteks sai Meelise puhul määravaks tema suur roll ja teene selles, et üle pikkade aastate toimus Tallinna börsil edukas IPO. Teine teene on seotud üldisemalt LHV kiire kasvuga. Tihti on äri laiendamine veidi teisejärguline, kuid Meelis on palju selles osas ära teinud, et tagatuba, st äri pool on viidud sellele tasemele, mida LHV ambitsiooniga pank vajab.“
Veiko Hintsov, AS Deloitte Audit Eesti partner: „Meelis on mänginud ja mängib olulist rolli LHV kiires arengus, dünaamikas ja kõiges selles, et LHV läks börsile ning on edukalt täitnud börsi nõuded, olnud börsi edukas liige. See sõltub väga palju finantsjuhist ja finantsjuhi tiimi tööst, raporteerimisest. Finantsjuhti oli üldse sel aastal raske valida, sest edukaid ettevõtteid ja tehinguid oli palju, aga valituks osutus ikkagi Meelis.“
