Fischeri surmast andis teada tema ettevõte Fischer Group.

Lukksepa haridusega Fischer tuli oma esimese patenteeritud leiutisega välja 1947. aastal. Ta soovis teha fotosid oma äsja ilmale tulnud tütrest.

Tema leiutiseks kujunes esimene sünkroonvälk fotokaamerale, mille ostis ära Agfa. Järgmise seitsme aastakämne jooksul lahendas leiutaja mitmeid olulisi probleeme meie igapäevaelus.

1958. aastal jõudis tema lauale probleem, millega seisid silmitsi ehitustöölised ja kodunokitsejad. Kuidas keerata kruvi niimoodi seina, et see seal ka kindlalt püsiks ja seina ei kahjustaks. Nii sündiski tüübel, milleta tänapäeval ükski remondimees oma elu ette ei kujuta. Iga päev toodetakse tänapäeval 14 miljonit Ficheri tüüblit.

Samal aastal leituas ta ka pikendusjuhtme, mis tõi kaasa tõelise tööstusrevolutsiooni.

„See, kes on Bill Gates personaalarvutite maailmas on Artur Fischer ehitusmaailmas," kirjutati eelmisel aastal ajalehes Der Spiegel.

Tema leiutiste seast leiab ka ülestõstetava kaanega topsihoidja ja lastele modelleerimiseks mõeldud söödava materjali, mis on tehtud kartulitärklisest.

„Mind huvitavad kõik probleemid, millele ma suudan lahenduse pakkuda," ütles mees 2007. aastal kohalikule tehnoloogiaväljaandele.

Fischer on patentide arvult napilt eespool legendaarsest Thomas Edisonist, kelle nimele jäi 1093 patenti.

2014. aastal andis Euroopa Patendiamet Fischerile elutööpreemia.

Fischer Groupil on 42 tütarfirmat üle maailma. Seal töötab kokku 4000 inimest ja müüakse 14 000 erinevat toodet 100 riigis.

Üks mehe viimastest leiutistest oli vidin, millega saab eemaldada munakoort. Probleem jõudis temani, kui ühe hotelli omanik kurtis, kuidas hommikusöögilauas muna koorivad kliendid jätavad maha õudse segaduse.