Meetmed karmimaks: rehvihunnikute tekitajaid ähvardavad tulevikus haldusmenetlused

Keskkonnainspektsiooni ja rehviorganisatsioonide kohtumisel jõuti järeldusele, et paralleelselt tuleb tegeleda nii seadusest kõrvalehiilijate tabamise ja sanktsioneerimisega kui ka juba tekkinud rehvihunnikute vähendamisega.

Keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi sõnul alustab inspektsioon kuhjuvate rehvide probleemi lahendamiseks haldusmenetlusi, teatasid rehviliit ja inspektsioon ühises teates.

„Keskendume kohtadele, kuhu on kogunenud suurem hulk vanarehve, sealhulgas ka Raadil asuv rehvihunnik. Jälgime etteantud tähtaegade täitmist,“ rääkis Volkov. “Kuna Eestis vanarehvide taaskasutusväljundeid napib, tuleb otsida võimalusi rehvide ümbertöötlemiseks teistes riikides."

Kohtumise oluliseks arutelupunktiks kujunes seadusest kõrvale hiilivate rehvide maaletoojate hulk.

“Keskkonnainspektsiooni hinnangul on see 8-9 protsenti, rehviorganisatsioonidel kuni 30 protsenti. Kuna hindamise metoodikad on erinevad, siis püüame neid andmeid täpsustada. Igal juhul on vaja freeriderite tegevus kontrolli alla saada, et vähendada edasist rehvide kuhjumist. Selle juures saavad meid aidata tootjavastutusorganisatsioonid, kellega leppisime kokku info vahetuses,” ütles Volkov.

Eesti suurima rehvide tootjavastutusorganisatsiooni Eesti Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul andis kohtumine kinnitust, et probleemi ei suhtuda kergekäeliselt.

“Rehviliidu üks keskseid ettepanekuid on olnud, et sarnaselt pakendivaldkonnale tuleks ka rehvide maaletoojatele rakendada auditeerimiskohustust. Rehvituru läbipaistmatus on suur probleem, mille lahendamiseks pehmetest meetmetest ei piisa. Meil on väga hea meel, et seda nägemust jagab ka keskkonnainspektsioon,” sõnas Kuurme.