Mehe palkamine maksab aastas naise palkamisest keskmiselt 3000 eurot rohkem

 (18)

Palgalõhe meeleavaldus Tammsaare pargis
Palgalõhe meeleavaldus Tammsaare pargisFoto: Andres Putting

Sooline palgalõhe on Eestis probleem, kuid see ei tulene pelgalt diskrimineerimisest, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja keskpanga blogis.

2014. aastal teenisid naised tunnis keskmiselt 1,5 eurot vähem kui mehed. Ligikaudu 50 senti palgaerinevusest tulenes sellest, et mehed töötasid kõrgemalt tasustatud ametites ja ligikaudu ühe euro suurune erinevus tulenes sellest, et mehed teenisid samadel ametialadel naistest enam.

Sooline palgalõhe on aastate jooksul vähenenud. Selle üheks põhjuseks on üldine palgajaotuse ühtlustumine ehk kõrgemate ja madalamate palkade erinevuse vähenemine. Jooniselt on näha, et võrreldes 2010. aastaga on vähenenud erinevatest töökohtadest tingitud palgalõhe ning kasvanud palgalõhe sarnastel töökohtadel. Kuna 2010. aasta järgnes vahetult kriisile, siis võivad tookordsed statistilised näitajad olla pigem erakordsed. Ka enne 2008. ja 2009. aasta kriisi oli palgaerinevus samal ametialal suurem.

Loe veel


Palgalõhe võiks olla väiksem, kui leevendada turu toimimist takistavaid probleeme. Kui näiteks lastehoiuvõimalused oleksid paremad, ei peaks emad nii pikalt kodus olema. Naiste ja meeste palgaerinevusel võib olla mitmesuguseid põhjuseid ning need ei pruugi olla seotud diskrimineerimisega. Palgalõhe võib osutada ka turu toimimist piiravatele tavadele ja seadustele, mis ei lase palkadel ühtlustada. Kui turg ei toimi, pole turul kujunev tasakaaluseisund parim võimalikest. Turutakistuste leevendamisel suureneks majanduse maht ning paraneksid nii naiste kui ka meeste sissetulekud.

Seotud lood:

Nendele, kes usuvad, et sarnasel töökohal makstava palga erinevus tuleneb pelgalt diskrimineerimisest, võib vastukaaluks nentida, et selline tegevus oleks tööandjale kallis. Kui keegi soovib palgata meest ainult selle pärast, et tegemist on mehega, siis peab ta maksma selle eest kulu, milleks on palgalõhe. Soolise diskrimineerimise hind tööandjale on keskmiselt 3000 eurot aastas, sest just nii palju erinevad makse arvesse võttes mehe ja naise tööjõukulu samal ametialal.*

Kuigi sooline palgalõhe on Eestis suur, on mõned võrdõiguslikkuse näitajad Eestis päris head. Eurostati hiljuti avaldatud andmete järgi on Eestis vähemalt 10 töötajaga ettevõtete ja asutuste (välja arvatud põllumajanduses ja avalikus halduses) juhtidest 42% naised – see on üks Euroopa kõrgemaid näitajaid.

Palgalõhe hinnangute leidmiseks on kasutatud 2014. aasta töötasu struktuuriuuringu andmeid. See on teadaolevalt kõige mahukam ametialade töötasu käsitlev uuring Eestis ning sisaldab kokku andmeid 312 ametiala kohta, kus töötab nii naisi kui ka mehi. Ametialade arv määrab, kui detailselt on võimalik töökohti omavahel võrrelda. Mida detailsemat lõiget kasutada, seda suurem on töökohtade erinevuse mõju palgalõhele. Siin käsitletud hinnang kehtib seega vaid konkreetse detailsusega esitatud ametialade lõikes. Kuna sama uuringut on aga korraldatud aastaid, on uuringu põhjal arvutatud hinnangud ajas võrreldavad.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare