Meie Maa: Tallinn-Kuressaare liinile tahetakse vähemalt 40-kohalist lennukit
Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi ning AS-i Tallinna Lennujaam tellimusel valmib aasta lõpuks 70 000 eurot maksev ja Lufthansa Consulting’u ning rakendusuuringute keskuse Centar poolt tehtav Eesti regionaallennunduse analüüs, kirjutab Meie Maa.
Analüüsiteemaline avakoosolek toimus möödunud nädalal ja eile said osapooled Saaremaa ettevõtjate liidu eestvedamisel Kuressaares taas kokku.
“Meie ettepanekuks oli, et analüüsi koostamisele kaasatakse kindlasti Saaremaa ettevõtjad, elanikud ja muud saare huvigrupid,” lausus Saaremaa ettevõtjate liidu juht Terje Nepper. Eelkõige on seda vaja, et 2017. aasta 1. juunist Tallinn-Kuressaare lennuliinile uue vedaja leidmiseks korraldataks hange õigetel alustel.
Kuigi senise liini teenindaja AS-i Avies suhtes on avalikkuses tehtud palju kriitikat, leidis Nepper, et tuleks tänulik olla lennuühenduse toimimisele. Möödunud nädala telesaade “Pealtnägija” kajastas, kuidas Avies võtab ilma omaniku teadmata ühelt lennukilt tagavaraosi ja paigaldab neid teisele lennukile. Lisaks on Saare maavalitsus teinud Aviesile lendude ärajäämise ja hilinemise pärast mitu trahvi.
Lennuki täituvus on kevadest tõusnud
“Saarlastena peame aru saama, et praegu on tegemist üle aastate parima ajast kinni pidava lennuühendusega. Ka täituvusprotsent on viimaste kuudega kasvanud,” kiitis Nepper. Alates märtsist tõusis Tallinn-Kuressaare liinil lendude täituvus ligi 10 protsenti – paranes lendude regulaarsus ning ei toimunud tõrkeid.
Saaremaad ei saa teiste väikesaartega võrrelda, sest siin on suur turismipotentsiaal, mistõttu vajab senisest suuremat lennukit. Saaremaa ettevõtjate liit leiab, et Tallinn-Kuressaare liinil peaks lendama vähemalt 40-kohaline ja suure pagasiruumiga lennuk, nagu näiteks ATR-42, mis Euroopas enim kasutusel.
“Saab 33, mis meil lendas, on küll hea lennuk, aga pagasiruum ei võimaldanud kõigil reisijatel pagasit kaasa võtta,” tõdes Nepper. Ettevõtjate arvates peaks lennud toimuma vähemalt kaks korda päevas, hommikul ja õhtul, kokku 14 lendu nädalas. Ühe otsa pilet võiks maksta ca 30–35 eurot. Pikemas perspektiivis näevad ettevõtjad veel kolmanda lennu lisamist päevas – lõuna paiku, esialgu reedel ja pühapäeval.
Võimalusel tuleks lennugraafik viia vastavusse Tallinna lennujaamast väljuvate jätkulendudega, kuid eelkõige arvestades põhiklientuuri vajadusi, s.o praegusi kellaaegu. Lisaks peaks graafik olema leitav mõnest tunnustatud reisibroneerimissüsteemist, nagu näiteks Amadeus.
Otsused poliitikute teha
2. novembrist AS Tallinna Lennujaama turundusdirektorina töötav Eero Pärgmäe, kes vastutab firma äriarenduse, lennundusturunduse ja kliendisuhete eest, ütles, et analüüs katab erinevaid regionaallenundust puudutavaid punkte. Alates sotsiaalmajanduslikust tasuvusarvutusest ja lõpetades lennuki suuruste ning lennuks vajalike taristutega.
Analüüs käsitleb kõiki Eesti lennujaamu ning kohalikke lennuliine, kaardistab probleemid ja pakub välja lahendused, mida võiks teha. “Loodame, et tulevad head soovitused ja neid võetakse kuulda. Kuna lendamine on regionaalpoliitiline teema, peavad poliitikud vaatama analüüsi tulemustele otsa, sest eelarve küsimus on nende rida,” märkis Pärgmäe.
Rakendusuuringute keskuse Centar vanemanalüütiku Janno Järve sõnul on analüüsi tegemine alles algstaadiumis, kuid üritatakse jõuludeks valmis saada.
“Uuringu eesmärk on välja selgitada optimaalne regionaalsete lennuühenduste pakkumise maht ja seda toetav infrastruktuur (lennukid, taristu, organisatsioon ja opereerimise mudel). Töötada välja riigi jaoks pikaajaline ja optimaalne plaan regionaallennunduse korraldamiseks ning sõltuvalt analüüsi tulemusest vormistada see võimalusel äriplaani kujul,” mainis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda.
