Kauni Topu ranna kallastel, Mäeküla külje all hakkas mõned aastad tagasi ketrama omapärane lugu, mis võib muuta ümberkaudsete külade elu. Tegemist on suvilate rajooniga. Keset eraomanikele kuuluvaid kinnistuid, millest osad on puhkealal asuvad maatulundusmaad, paiknes natuke üle viie hektari suurune Saki maaüksus, mis kuulus riigile - tegemist oli metsaga. Ridala vallavanem Helen Koppa ütles, et just seepärast on valla üldplaneeringus ka Saki maaüksus määratletud kui avalik puhkeala.

2011. aasta sügisel müüs riik Saki maaüksuse ootamatult eraomanikule - AS-ile AP Mets, mis tegeleb metsamaa ja raieõiguse ostu ning metsa ülestöötamisega. Ettevõtte juhiks üks suurimaid metsaomanikke Ants Aidla.

Loetud päevad pärast maa omandamist andis ettevõte keskkonnaametile teada, et kinnistul läheb suuremat sorti metsaraiumiseks. Umbes kahel hektaril oli ette nähtud lageraie. Luba selleks ka saadi.

Koppa hinnangul astuti nende otsustega aga kohalikust omavalitsusest lihtsalt üle - riik jättis puhkeala tähelepanuta ja ka keskkonnaamet vaatas tema hinnangul asjale läbi sõrmede kui andis loa puhkealal lageraiet teha. Kahetsusväärseks nimetas seda ka Lääne maavanem Neeme Suur.

Millal täpselt metsa raiuti, pole teada, kuid raieluba kehtis 2012. aasta 13. oktoobrini. 2013. aasta kevadel müüs AP Mets Saki maaüksuse Viljandist pärit Kristjan Türkile, kes jagas selle kolmeks - tillukeseks Saki kinnistuks, mis müüdi naaberkinnistu omanikule, ning Sinilille ja Maikellukese kinnistuks. Viimase müüs Türk edasi oma sõbrale Tarmo Tederile. Tähelepanu äratas, et äriregistris on Teder oma kontaktandmete hulgas kirja pannud meiliaadressi, mis kuulub lageraiet teinud AP Metsale. Teder kinnitas, et pole mitte kunagi AP Metsa töötaja olnud, küll aga on neile teenuseid osutanud. Türk kinnitas omakorda, et kokkupuude AP Metsaga tal puudub ja müügikuulutuse leidis ta kinnisvaraportaalist kv.ee.

Sama aasta novembris otsustas Ridala vallavolikogu alustada lagedaks raiutud alale Türki ja Tederi taotluse alusel detailplaneeringu. Selle aasta 14. veebruaril otsustas maavanem Neeme Suur: jätta heaks kiitmata. Põhjus: detailplaneering tooks kaasa kogu sealse puhkealaks määratud territooriumi kadumise, sest võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes oleks teistel maaomanikel õigus sama nõuda. Kas vald on kindel, et soovib seda? Teiseks - vastuolu üldplaneeringuga.

Tulenevalt metsaseadusest on Türkil ja Tederil nüüd aga kohustus selle aasta lõpuks mets taastada. Jaanus Nilp keskkonnaametist pakkus, et ühe hektari lageraiutud metsa taastamise hinnaks võib kujuneda umbes 1000 eurot.