Meremess 2017 — meresõprade ja veehuviliste kohtumiskoht



Meremess 2017
Foto: erakogu

Meremess 2017 toimub Eesti Näituste messikeskuses traditsiooniliselt märtsikuus, kui enamik hobimeresõidu laevastikust seisab veel talvekorteris. Paadimaailmas ongi nii kombeks, vähemasti meie kliimavöötmes. Hilissügisest varakevadeni on plaanide pidamise ja ettevalmistuste tegemise etapp. Märtsis on viimane aeg veesõiduk ja varustus üle vaadata ning vajakajäämised kõrvaldada. Kui vesi jääst vaba ja päike soojendab, on juba hilja paati projekteerima hakata. Või tehasesse tellimust saata. Meremessilt jõuab aga vajaliku aluse või tarviku veel soetada.

Meresõprade kohtumiskoht

Kuna mereinimestel on kõik suvised päevad rangelt arvel, on ainus võimalus kolleegidega kohtuda ja asju arutada väljaspool navigatsioonihooaega. Ja mitte ainult proffidel omavahel, vaid ka kõigil huvilistel laiemalt. Kes juba on paadi omanik, võib spetsialistidega konsulteerida, kas mõelda uue paadi soetamisele või saab olemasolevat paremaks tuunida. Kes alles mõtleb veesõiduki omandamisest, leiab messilt ülevaate turul pakutavast ja võib huvipakkuvate mudelitega hooaja algusse proovisõidud kokku leppida. Või valida endale sobivad mereriided, kalastusvarustuse või muu vidina. Samuti küsida nõu kõigi mereteemade kohta, arutada läbi asju ja vahetada kogemusi. Kevadine paadinäitus on meresõiduteemaliseks suhtluseks väga sobiv paik — Meremessil on kohal selle ala olulisemad tegijad ja arvamusliidrid.

Taas suurem ja esinduslikum väljapanek

Huvi mere ja meresõidu vastu on Eestis tõusuteel olnud juba mõnda aega. Hobilaevastik suureneb, usinalt käiakse väikelaevajuhtide kursustel, avatud on uusi purjetamiskoole ja jahisadamaid. Eriti palju uusi merehuvilisi on tekkinud pärast merekultuuriaastat 2016. Nii polegi imestada, et ka Meremess toimub sel aastal taas eelmisest suuremana. Ekspositsioon paikneb kolmes messihallis, kokku on messipinda 7500 ruutmeetrit. Eksponente on 105, väljas 180 veesõidukit. Osalejate ring ulatub Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest Itaaliani. Peale otseselt veesõidukeid ja nende varustust esitlevate väljapanekute leidub ka muud merega otseselt ja kaudsemalt seotut. Kohal on mereriiete ja kalastustarvete pakkujad, Veeteede Amet ja merepäästjad, purjeõppeasutused ja väikesadamad. Võib öelda, et Meremessil saab kõige paremini ja ühest kohast hea ülevaate Eesti hobimeresõidu ning väikelaevanduse hetkeseisust.

Paadid, mis sobivad Eesti veekogudele

Eesti Meremessi ajaks on Euroopa suured paadinäitused juba toimunud ja merendusmaailma selle hooaja sensatsioonilisemad uudistooted avalikkusele teada. Esmaesitlusi jagub külastajate rõõmuks siiski ka Tallinna. Kõik mudelid, mida Eesti Meremessil näidatakse, on meie pisut omamoodi veeteedele ka täiesti sobivad — erinevalt paljudest Cannes’i, Southamptoni või Düsseldorfi eksponaatidest.

Pirita tee Eesti Näituste paviljonis saab taas näha ammendavat läbilõiget Eesti turul pakutavatest ja meie jõgedele, järvedele ja merelahtedele sobivatest veesõidukitest. Leidub kummipaate ja kanuusid, purje- ja mootorpaate ning mitmesuguseid muid vee peal või sees liikumiseks ette nähtud vahendeid.

Eelistades eestimaist

Märkimisväärne osa messil pakutavatest paatidest on muide Eestis tehtud. Kuigi Eestis toodetakse ka väga heal tasemel purjekaid, on suurem osa mõeldud peamiselt välisturgudele. Seekordse eestimaiste veesõidukite väljapaneku pearõhk on sõude- ja mootorpaatidel.

Spetsiaalselt mootoriga sõitmiseks ehitatud uudismudelit esitleb Eesti populaarseima sõudepaadi Kasse tootja Fred Keert. Uus mudel Kasse 455R on täisglisseeriv mootor-sõudepaat, mille arendasid koostöös välja vanad sõbrad-konkurendid, saarlastest paadimeistrid firmadest Kasse ja Lindvart. Uus mudel on mootoriga sõites oluliselt kiirem kui tavapärased väikesed mootor- ja sõudepaadid, kuid sellega on võimalik sõita ka ainult aerude jõul.

Samuti Saaremaal valmistatud tugevaid alumiiniumist kala- ja tarbepaate näitab firma Alunaut juht Mark Muru. Alunautigi on jõuliste ja kvaliteetsete alumiiniumist tööpaatide tõttu peetud sageli välismaal tuntumaks kui koduturul. Viimaste aastate arendustöö tulemusel tulid aga Alunaudi tootevalikusse ka väiksemad ja odavamad alumiiniumpaadid, mis on hakanud pakkuma arvestatavat konkurentsi soomlaste sarnastele veesõidukitele.

Rikkalik valik ka välismaalt

Messil esindatud välismaiste paadimarkide ja mudelite loetelu on veelgi pikem. Ühtki päris mega- ega superjahti sel aastal Tallinna küll ei toodud, kuid paljude kuulsate luksuspaatide maaletoojad ja esindajad on Meremessil kohal. Kel konkreetsem huvi, võib vastavast messiboksist läbi astuda ja meelepärase mudeliga tutvumise kokku leppida. Tavaliselt toimub see kuskil kenas kohas mõistliku lennureisi kaugusel. Samamoodi käib superjahtide esitlemine muide ka mitmetel muu maailma paadimessidel. Hiigelsuuri mootorjahte on lihtsalt liiga kulukas ja tülikas transportida, lihtsam on potentsiaalsed kunded paadi juurde kohale lennutada.

Peale virtuaalselt esitletavate paatide on kohal suur valik paate, mida saab käega katsuda. Kõige lühem teekond toob Tallinna muidugi Soomest, mistõttu on põhjanaabrite paadimeistrite toodangut väljas kõige rohkem. Kuid leidub ka kaugemate maade kaupa. Näiteks Premium Boatsi tootevalikus on nii ilmastikukindlad alumiiniumpaadid Norrast kui ka luksuslikud ameeriklased.

Et eestlaste hulgas on jätkuvalt ülipopulaarne jetisõit, on Meremessil kohal ka jettidega kauplevad firmad, kes pakuvad ühtlasi mootorsaane ja ATV-sid. Osalejate nimekirja leiab kodulehelt meremess.ee, kuid kõikide paadimudelite ammendava loetelu saamiseks tuleb ise Meremessil ära käia ja nähtud paadid järjest üles kirjutada.

Tarvikud ja tegevused mittemeresõitjatele

Messilt ostetud paadi saab uus omanik tavaliselt kätte pärast messi lõppu. Hulgaliselt on ka neid kaupu, millega võib kohe pärast ostmist minema kõndida, mõningatel juhtudel need koguni sealsamas selga või jalga tõmmata. Omaette merekaupade grupi moodustavadki mereriided ja -jalatsid, mis jagunevad omakorda päris mereriieteks ning mere-vabaajarõivasteks. Viimased on mugavad ja taskukohase hinnaga ka tavatarbijale, kel päris tormijopet ehk iga päev vaja ei lähegi. Meremessil on saadaval nii üht kui ka teist tüüpi rõivad ning taas võib uhkusega märkida, et üks suur ja mujalgi maailmas tuntud merevarustuse tootja Marinepool on samuti Eesti firma.

Muidugi on Meremessil saadaval lai valik merevarustust kalamehesaabastest veekindlate nutiseadmeteni. Kõigist paadi hooldamisel ja remondil vajaminevatest vahenditest rääkimata.

Tegevust jätkub messil aga neilegi, kes ise paadiomanikud ega meresõitjad pole, kuid tunnevad mereliste tegevuste vastu. Purjeõppeseltsi STA Estonia boksis saab virtuaalreaalsuse prillide abil tutvuda ookeanipurjetamisega. Veeteede Amet, Muinsuskaitseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ja teised pakuvad huvitavat ning harivat materjali meresõidu ja sellega seotud valdkondade kohta. Võtteid ja põhimõtteid enese ja teiste päästmiseks õpetavad merepäästjad ning tegevust jagub teistelegi.

Kõigi messipäevade vältel kestab auditooriumis loenguprogramm, mille kava leiab samuti Meremessi kodulehelt. 17. märtsi sisustab „Merevaate” konverents „Mereriik Eesti — väljakutsed ja võimalused”. Konverentsil diskuteeritakse Eesti meremajanduse tuleviku üle ning käsitletakse merekultuuri ja -hariduse osa jätkusuutliku mereriigi ülesehitamisel. 18. märtsil tutvustatakse II Eesti Purjetamise Kongressi. Samuti on kavas praktilised ettekanded paatide ja mootorite hooldusest ning merefotograafiast.