Mertsina: Eesti inflatsioon on ELi kiiremaid

 (2)
Pangaliidu pressiüritus
Pangaliidu pressiüritusFoto: Andres Putting

Tarbijahinnad kasvavad sel aastal umbes samas tempos nagu möödunud aastal. Kõige enam panustavad hinnakasvu eluasemega seotud hinnad, toit, alkohoolsed joogid ja transport. Eluaseme juures on sel aastal tõusnud nii üüri kui elektri hinnad.

Elektri hind on aastaga märkimisväärselt ülespoole liikunud tänu madalale veetasemele Põhjala hüdroelektrijaamades, tootmissisendite kallinemisele ja tavapärastele remonttöödele. Seega on elektrihinda mõjutanud osaliselt mitmed ajutised tegurid.

Swedbanki hinnangul püsib nafta hind tänavu üle 70 USD barreli kohta ja langeb siis veidi järgmisel aastal. See peaks pidurdama transpordiga seotud hinnakasvu. Samuti peaksid lähikuudel tõusma toiduainete hinnad aeglasemalt. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni FAO andmetel on maailmas toidutoorme hinnakasv tegelikult juba alates möödunud aasta algusest aeglustunud ning sel aastal on toidutoorme hinnad isegi juba madalamad kui möödunud aastal. Põhjuseks on suured varud ja selle kõrval ebapiisav nõudlus. Ilmselt kergitab teravilja hinda lähikuudel aga kehv saagikus Euroopas.

Keskmise palga ja pensionite kasv on hindade tõusust endiselt oluliselt kiirem. Hindadega korrigeeritud keskmine netopalk tõuseb sel aastal üle 9% aastases võrdluses. Sellist ostujõu kasvu nägime viimati eelmise majandusbuumi ajal. Nii tugev ostujõukasv võiks põhjustada isegi kiirema tarbijahindade kasvu. Samas sunnib jaekaubanduses suurenenud konkurents, kõrgele tõusnud tööjõukulud ja kohati liiga suur müügipind kaubanduslikku juurdehindlust alandama.

Eesti tarbijahindade kasv sel aastal EL riikide hulgas üks kiiremaid

Eesti tarbijahindade kasv on sel aastal olnud Rumeenia järel EL kiireim. Ka 2005-2007.aastate majandusbuumi aegu oli tarbijahindade kasv Eestis EL kiireimate hulgas. Näiteks, toiduainete hinnakasvuga olime siis esimese 5-6 riigi hulgas. Sel aastal on Eestis toiduainete hinnakasv olnud Slovakkia järel kiireim. Selle aasta kohta küll veel EL riikide hinnavõrdlust ei ole, kuid möödunud aastal olid toiduainetehinnad 92% EL keskmisest (79% Soome hindadest ja umbes sama, mis Lätis).

Eesti kiirema inflatsiooni taga on suurem kulude, sealhulgas tööjõukulude ning samuti suur nõudluse kasv. Samuti tõstab hindu väiksele riigile omane tagasihoidlikum mastaabiefekt.

Järgmisel paaril aastal ootame hinnakasvu aeglustumist

Teiste riikidega võrreldes kiirem inflatsioon on Eesti hinnataseme viinud kiiremini EL keskmise lähedale. Kui näiteks 2007 olid meie tarbekaubad 79% EL keskmisest, siis möödunud aastal juba 92%. Teenuste puhul on vastavad näitajad 60% ja 66%.

Meie hinnangul tarbijahindade kasv järgmisel ja ülejärgmisel aastal aeglustub. Ühest küljest mõjutab seda imporditud kaupade (kütus ja toidutoore) aeglasem hinnakasv. Teisest küljest on nõudlus kiire ostujõukasvu tõttu küll tugev, kuid see on oluliselt paremas tasakaalus, kui näiteks 2005-2007 buumiaastatel. Siis kasvasid palgad keskmiselt 16%, eratarbimine 10% ja tarbijahinnad 5% (sel aastal vastavad numbrid ligikaudu 7%, 4% ja 3%).

Tulemuseks oli see, et Eesti majapidamiste säästumäär ja eelarve olid negatiivsed. Praegu on Eesti majapidamiste finantsseis olulisel tugevam - säästumäär on EL keskmise ning nende eelarveseis on tasakaalu lähedal.

Kui vaadata üksikute kaubagruppide hindu, siis toiduainete hinnakasv jätkab aeglustumist, kuid kuna selle kaubagrupi osakaal tarbijahindade korvis on suur (ligikaudu 23%), mõjutab see inflatsiooni oluliselt. Alkohoolsete jookide hinnad on sel aastal Eestis kasvanud EL riikide võrdluses kõige kiiremini. Kuna selle kaubagrupi hinnad on kiiresti kasvanud juba pikemat aega, on nende hinnatase tõusnud juba tublisti üle EL keskmise. Kui näiteks 2007. aastal oli alkohoolsete jookide hinnatase 10% alla EL keskmise, siis möödunud aastal oli see 23% üle EL keskmise ning sel aastal on see vahe ilmselt veelgi suurenenud (võrdluseks, Lätis on alkohoolsete jookide hinnatase 11% ning Soomes 77% üle EL keskmise).

Isegi arvestamata võimalikke poliitilisi otsuseid alkoholiaktsiiside alandamise kohta, aeglustub baasefekti tõttu veidi ka alkohoolsete jookide hinnakasv järgmisel aastal. Samas jääb selle kaubagrupi hinnakasv teiste kaupadega võrreldes kiireks.

Protektsionismi võimalikust levikust tulenevat mõju Eesti hindadele on veel vara hinnata.

Loe veel

Ühelt poolt võivad kaubanduspiirangute alla jäänud kaubad uusi turge otsides hindu allapoole suruda. Siiani, kaubandustõkete algfaasis, ei ole seda veel juhtunud. Teiselt poolt kergitavad kõrgemad tollimaksud importkaupade hindu. Alates 2016 algusest tugeva nõudluse, ebakindla turusituatsiooni ja Venemaale kehtestatud täiendavate majandussanktsioonide tõttu tõusnud metallide hinnad on viimasel kahel kuul allapoole tulnud ning on nüüd umbes samal tasemel nagu aasta tagasi.

Eesti elanike ostujõud peaks paranema ka veel eesolevatel aastatel

Eesti elanike ostujõud peaks meie praeguse baasstsenaariumi järgi paranema ka veel eesolevatel aastatel, kuid selle kiirus sõltub palga- ja hinnakasvu kombinatsioonist. Meie prognoosi järgi palgakasv lähiaastatel küll tasapisi aeglustub, kuid jääb pingelise tööturu ja tööjõu nappuse tõttu võrdlemisi kiireks. Samuti peaks pikemas vaates aeglustuma ka tarbijahindade kasv. Eesti hindade konvergentsi kiirus EL keskmiste hindadega on aeglustunud ning seetõttu võtab meie hindade EL omadele järelejõudmine aega veel üsna pikalt. Kuna kaupade hinnad on Eestis juba võrdlemisi lähedal EL keskmisele, siis toimub nende hinnakonvergents oluliselt kiiremini, kui teenuste hindadel. Mida lähemale Eesti majandusnäitajad, sealhulgas hinnad ja palgad, jõuavad meie kaubanduspartneritele ja lähiriikidele, seda aeglasemaks see konvergents muutub.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare