Mertsina: Eesti palgakasv on olnud kiire, kuid vahe EL keskmise ja Soomega on ikka suur
Kuigi kiire palgakasv on viinud meid lähemale Euroopa Liidu keskmisele ja ka Soome palkadele, on vahed jätkuvalt suured. Kui 2000. aastal olid Eesti palgad 16% euroliidu keskmisest ja 15% Soome keskmistest palkadest, siis selleks aastaks tõusevad need ligikaudu 40 ja 34 protsendini, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina panga blogis.
Pikemas tagasivaates on palgakasv Mertsina sõnul aeglustunud. Kui näiteks aastatel 1993-2000 oli keskmine palgakasv ligikaudu 34%, siis aastatel 2001-2008 oli see 13% ning aastatel 2011-2018 on see 6%.
Mertsina märgib, et Eesti elanike ostujõud on viimase 25 aastaga oluliselt suurenenud. Kui näiteks 1993. aastal oli keskmine palk vaid 68 eurot kuus, siis möödunud aastal oli see 1221 eurot ning sel aastal peaksid palgad jõudma juba 1295 euro lähedale. „Seega on palgad 25 aastaga tõusnud 19 korda,“ tõdeb Mertsina.
Eesti elanike palgad on viimase 25 aasta jooksul kasvanud kõikidel aastatel, välja arvatud 2009. aasta sügaval majanduslanguse ajal. Teatavasti ei näita ainult palgakasv ostujõu muutust, sest ka hinnad tõusevad. Viimase 25 aastaga on tarbijahinnad tõusnud 5,4 korda. Seega on hinnakasvu arvestades palka saavate inimeste ostujõud sel perioodil suurenenud ligikaudu 3,5 korda.
Viimase 25 aastaga on Tallinna neljaliikmelise perekonna toidukorvi maksumus Mertsina sõnul suurenenud ligikaudu 5 korda: kui 1993. aastal kulutati konjunktuuriinstituudi andmetel nädalas 15 eurot, siis möödunud aastal 72 eurot. Mertsina märgi, etkKahjuks ei ole 25 aasta kohta detailseid andmeid kõikide hindade kohta, kuid viimase 19 aastaga on enim kasvanud eluaseme, alkohoolsete jookide ja tubakatoodete ning väljaspool kodu söömise ja majutuse hinnad. Langenud on aga sideteenuste hinnad.
Eluasemega seotud kiire hinnakasvu taga on Mertsina sõnul olnud kommunaalmaksete hindade kiire kasv majanduskriisile eelnenud ja sellele järgnenud paaril aastal. Alkohoolsete jookide ja tubakatoodete hindu on tõstnud aktsiisitõusud ning väljapool kodu söömise ja majutuse kiiremat hinnatõusu on põhjustanud ostujõu ja nõudluse kasv ning kulude (sealhulgas tööjõukulude) kiire tõus.
Eesti tarbijahindade kasv on olnud ja on ka lähiajal Mertsina sõnul ELi keskmisest kiirem. Seega konvergeeruvad meie hinnad tasapisi EL omadega. Kui näiteks 1995. aastal olid lõpptarbimisega seotud hinnad Eestis vaid 37% EL keskmisest ja 28% Soome hindadest, siis ülemöödunud aastaks oli see tõusnud 71 protsendini EL keskmisest ja 59 protsendini Soomega võrreldes. Kaupade hinnad on Eestis juba ligikaudu 88% ELi keskmistest hindadest, kuid teenuste hinnad ligikaudu 63%. Eestis on hinnad jõudnud EL keskmisele lähemale, kui Lätis ja Leedus.
Eesti elanike ostujõud paraneb Mertsina sõnul kindlasti ka veel eesolevatel aastatel, kuid selle kiirus sõltub palga- ja hinnakasvu kombinatsioonist. Swedbanki prognoosi järgi palgakasv lähiaastatel küll tasapisi aeglustub, kuid jääb pingelise tööturu ja tööjõu nappuse tõttu võrdlemisi kiireks. Samuti peaks pikemas vaates aeglustuma ka tarbijahindade kasv. Eesti hindade konvergentsi kiirus EL keskmiste hindadega on aeglustunud ning seetõttu võtab meie hindade EL omadele järelejõudmine aega veel üsna pikalt, märgib Mertsina.
