Mertsina: ettevõtete kasumlikkus väheneb, tööjõukulud viimase 17 aasta kõrgeimal tasemel

 (18)
Tõnu Mertsina
Tõnu MertsinaFoto: Priit Simson

Pärast kaheaastast langust suurenes möödunud aastal ettevõtetesektori kogukasum 5%. Seda toetas tugev käibekasv (10%). Kiirenenud käibekasvu taga olid aga omakorda suurenenud sise- ja välisnõudlus ning hindade kasv.

Ettevõtete kasumlikkus väheneb
Kuigi tööjõukulud kasvasid ettevõtete käibest isegi veidi aeglasemalt (9%), on nende kasv viimase 7 aasta jooksul ületanud keskmiselt käibekasvu ning nende osakaal on tõusnud käibes vähemalt viimase 17 aasta kõrgeimale tasemele (kui jätta välja 2009. aasta, mil tööjõukulud ei reageerinud piisavalt kiiresti ettevõtetesektori käibelangusele). Samas, ettevõtete käibes tööjõukulude osakaalu tõus möödunud aastal pidurdus. Kõrgele tõusnud tööjõukulud on alandanud ettevõtete kasumlikkust (kasumite osakaalu käibes). Vaatamata ettevõtete kogukasumi kasvule möödunud aastal, vähenes nende kasumlikkus juba kolmandat aastat järjest ning see langes vähemalt viimase 17 aasta madalaimale tasemele (kui välja arvata 2009. majanduslanguse aasta).
Kui vaadata majandust tervikuna, siis oli möödunud aastal Eestis tööjõukulude suhe SKP-sse Euroopa Liidu kõrgeimate hulgas, samas kui lisandväärtuses tegevuse ülejääk, mida võiks pidada ka ettevõtete kasumlikkuse kaudseks näitajaks, oli EL liikmesriikide võrdluses madalaimate hulgas.

Tööjõu tootlikkus on suurenenud
Ettevõtete tugev käibekasv aitas möödunud aastal kaasa tööjõu tunnitootlikkuse tõusule. Kui 2015-2016 tööjõu tunnitootlikkus vähenes, siis möödunud aastal kasvas see jooksevhindades 6%, mis oli eelnenud kolme aasta parim tulemus. Tootlikkuse ja tööjõukulude kasvu vahe küll vähenes, kuid see tähendab vaid ettevõtete hinnapõhise konkurentsivõime languse aeglustumist. Kuna oleme kaotamas oma hinnapõhist konkurentsivõimet, suureneb ettevõtetel vajadus mitte ainult investeerida rohkem tootearendusse ja tootlikkust tõstvasse kapitali, vaid parandada ka
töökorraldust ja juhtimist ning tõhustada tarneahelaid.

Seotud lood:

Investeeringud kasvasid pärast nelja-aastast langust
Suurenenud nõudlus ja koos sellega vaba kapitali vähenemine, hindade tõus, ettevõtete paranenud kindlustunne ning jätkuvalt soodsad laenuintressid on pannud ettevõtteid rohkem investeerima. Pärast neli aastat järjest (2013-2016) kestnud langust, suurenesid ettevõtete investeeringud 15%. Ettevõtete investeeringute struktuuris on viimasel paaril aastal tõusnud järsult transpordivahendite osakaal, samas kui ehitistesse tehtud investeeringute osakaal on langenud. Kõige otsesemalt efektiivsusse panustavate - masinatesse, seadmetesse ja arvutisüsteemidesse tehtud – investeeringute osakaal on viimasel neljal aastal püsinud võrdlemisi stabiilne.

Kuigi investeeringute osakaal ettevõtete käibes möödunud aastal veidi tõusis, on see pikemas vaates langustrendis. Vaatamata sellele oli möödunud aastal Eestis tehtud investeeringute osakaal SKT suhtes EL liikmesriikide võrdluses kõrgeimate hulgas. Ühest küljest on investeeringute osakaalu languse taga ettevõtete vähenenud kasumlikkus, kuid ka investeerimisvajadus on koos majanduse arenguga tasapisi vähenenud.

Ettevõtetesektori käibekasvu lähiaja väljavaade on hea
Sel aastal ootame jätkuvalt tugeva nõudluse püsimist ning hindade mõõdukat kasvu, mis peaks aitama kaasa ettevõtetesektori käibekasvule. Tööjõukulude kasv on kiire, kuid käibekasv leevendab selle negatiivset mõju kasumlikkusele. Turuintressimäärad peaksid küll tasapisi tõusma hakkama, kuid need jäävad veel vähemalt lähiajal piisavalt madalaks, et investeerimist soodustada.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare