„6-kuu Euribor, mis tõusis 8.maiks 0,44%-ni, hakkas tasapisi alla tulema ning on tänaseks jõudnud juba alla 0,38%,“ rääkis Mertsina. Madal intressikeskkond jääb tema sõnul püsima veel pikemaks ajaks.

„Meie prognoosi järgi jõuab 6-kuu Euribor aasta pärast ligikaudu 0,6%-ni ning ka ülejärgmisel aastal peaks see jääma alla 1 protsendi,“ lausus Mertsina.

Mis puudutab aga negatiivset üleöö hoiuseintressi, siis Eestis pangad keskpanga juures Mertsina sõnul üleöö hoiustamist ei kasuta.

Kui jätta kõrvale turuootused, siis ainuüksi baasintressimäära sellisel langetamisel Mertsina sõnul euroala laenuaktiivsusele olulist mõju ei ole. Selleks käis EKP välja rea täiendavaid rahapoliitilisi toetusmeetmeid, mille eesmärgiks on nii inflatsiooni kiirendamine, kui ka läbi laenamise soodustamise euroala majanduskasvu kindlustamine.

Näiteks hakkab EKP teostama suunatud pikaajalisi refinantseerimistehinguid 400 mld euro ulatuses eraisikutele (väljaarvatud eluasemelaenud) ja ettevõtetele (eriti just väiksematele ettevõtetele) laenamise soodustamiseks. Samuti teatas EKP, et nad kiirendavad ettevalmistusi võlakirjade ostmiseks.

Mertsina sõnutsi nõrgestavad EKP nimetatud otsused nõrgestavad tõenäoliselt euro kurssi (mida on teinud juba alates mai algusest), mis aitab inflatsiooni kiirendada. „Meie hinnangul alaneb euro kurss dollaris suhtes praeguselt ligikaudu 1,36-lt aasta pärast 1,27-ni,“ lausus Mertsina.

Kui euro kurss nõrgeneb, muutub maailmaturult euroalale, sh ka Eestisse, sisseostetud tooraine (kütus, toiduained jm) kallimaks. Samas tuleb arvestada, et näiteks Eesti ettevõtted kasutavad oma toodangu valmistamiseks keskmiselt ligikaudu 60 protsendi ulatuses imporditud sisendeid. „Seega võib euro nõrgenemine suurendada mõnevõrra ettevõtete tootmiskulusid,“ lausus Mertsina.

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas neljapäeval langetada keskset intressimäära 10 baaspunkti võrra 0,15 protsendini ning lisaks kehtestas negatiivse hoiuseintressi. Keskpanga üleöö hoiustamise intressi langetati 10 baaspunkti võrra -0,10 protsendini.