Mertsina sõnul on sellise sammu eesmärgiks on muuta kommertspankadel keskpangas raha hoidmine kallimaks, millega omakorda loodetakse rohkem raha suunata reaalmajandusse. Samas muudab see pankadele laenude andmise veidi kallimaks.

Peamise refinantseerimistehingu intressimäär jäeti 0,05% juurde. Lisaks sellele otsustati pikendada keskpanga varaostuprogrammi vähemalt 6 kuu võrra ehk kuni 2017. aasta märtsini.

Täiendavalt otsustati lisada keskpanga ostetavate varade hulka ka regionaalsete ja kohalike omavalitsuste võlakirjad. Eesti majandusele selle instrumendi lisamisega mõju ei ole, kuna meil puuduvad KOV-de võlakirjad. Mertsina hinnangul oli aga mõnevõrra ootamatu see, et varaostuprogrammi maht jäeti 60 miljardi juurde kuus.

"Kuigi euroala majanduskasv on tugevnemas ja laenuaktiivsus paraneb, nähakse, et seniste rahapoliitiliste sammudega ei suudeta hinnakasvu viia soovitud eesmärgini ehk kahe protsendi lähedale," leiab Mertsina.

Keskpanga prognoosi järgi jõuab tarbijahinnakasv 2017. aastaks keskmiselt alles 1,6 protsendini. Aeglase hinnakasvu või deflatsiooni taga on valdavalt madalad naftahinnad, samas kui baasinflatsiooni juures on näha juba tagasihoidlikku kasvu.

"Kui vaadata tootjahindasid, siis nende langus on euroalal viimastel kuudel isegi süvenenud. Tootjahindade alanemine kandub ka tarbijahindadesse ning pidurdab nende kasvu taastumist," lisab Mertsina.

Madalad energiahinnad vähendavad aga ettevõtete kulusid ja toetavad tarbimist ning koos sellega euroala majanduskasvu.

Inflatsiooni aeglustumisel mitmeid põhjuseid

Lisaks energiahindadele on inflatsiooni aeglustumise taga ka kaubanduse, tööjõu- ja finantsturgude suurem integratsioon maailmas. Arenenud tööstusriikide kaubandus ja ärisuhted madalamate hindadega tärkavate turgudega on viimase paari aastakümne jooksul oluliselt suurenenud, kuigi ka mitmete tärkavate turgude hinnatase konvergeerub tööstusriikide omaga.

Mertsina sõnul on seetõttu on üksikutel keskpankadel rahapoliitika toel inflatsiooni kiirendada raskem.

Küll otseselt mitte negatiivne üleöö hoiuseintress, kuid madalad intressid iseenesest on Eestis laenukasvu toetanud. "Meie ettevõtete ja eraisikute laenuportfell kasvab aastases võrdluses juba mõõduka, 3-4 protsendise, tempoga. Samas on ettevõtetesektori investeeringud languses," selgitas Mertsina.

Paljude ettevõtete tööjõukulud on tema sõnul liialt kõrgele tõusnud, mis on nende kasumlikkust alandanud. Ilma nõudluse ja hindade kasvu väljavaateta, mis parandaks ettevõtete käivet, on neil raskem investeerida.

"See käib põhimõtteliselt kõikide euroala riikide kohta, et majanduse tugevdamisel ning kasvu kiirendamisel ei tohiks jääda lootma üksnes rahapoliitika toele, vaid riikidel endil tuleb kindlamal sammul teha struktuurireforme," märkis Mertsina.

Kui varaostuprogrammidega loodetakse tuua rohkem raha reaalmajandusse, siis on madalate intressimääradega liikunud tegelikult palju raha ka varadesse, sh kinnisvarasse ja väärtpaberiturule ning seal hindu kergitanud.

Mertsina lisas, et samuti on see ajendanud välja võtma rohkem dividende. Raha paigutamist varadesse soodustavad ka madalad hoiuseintressid.

Euro nõrgenemine

Euro hakkas pärast oktoobrikuist keskpanga koosolekut, kus Draghi teatas keskpanga võimalikust rahapoliitika lõdvendamisest, taas kindlal sammul nõrgenema.

Selle põhjuseks olid Mertsina sõnul ootused turuintressimäärade languse süvenemisest euroalal ning nende püsimisest madalal tasemel veel pikemat aega, samal ajal kui USA Föderaalreserv hakkab tõenäoliselt juba sel kuul oma baasintressimäärasid tõstma.

Kuna turud ootasid keskpangalt agressiivsemat rahapoliitika lõdvendamist, siis euro tugevnes eile järsult. Kui EKP oleks otsustanud varaostuprogrammi mahtu suurendada, oleks euro kurss tõenäoliselt kindlamalt allapoole liikunud.

Nõrgem euro toetab Mertsina selgituse kohaselt eksporti ja koos sellega majanduskasvu, samal ajal on nõrk euro pidurdanud hinnalangust. Senikaua kui EKP teostab varaostuprogrammi, föderaalreservi otsusel euroala turuintressidele olulist mõju ei tohiks olla.

"Ehk siis - euroalale jäävad ülimadalad intressid veel pikemaks ajaks," võttis Mertsina kokku.