Mertsina: Venemaa sanktsioonide mõju Eesti majandusele on olnud väike

Ekspordi vähenemisest on kolmandik seotud Venemaaga, samas on sanktsioonide mõju Eesti majanduskavsule olnud väike, märkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

„Kuigi meie peamiste kaubanduspartnerite järgmise aasta majanduskasvu väljavaade on mõnevõrra halvenenud, ootame siiski selle tagasihoidlikku paranemist. See annab eksportijatele nendel turgudel rohkem võimalusi, eriti arvestades meie suhteliselt väikseid ekspordimahtusid ning osade riikidega võrreldes madalamat hinda,“ lausus ta.

„Ligikaudu kolmandik kaupade ekspordi vähenemisest sel aastal on seotud Venemaa turuga. Venemaa suunalise ekspordi languse taga on sealse majandusolukorra, sealhulgas sisenõudluse, halvenemine. Augustis Venemaa poolt teatud põllumajandustoodetele ja toiduainetele kehtestatud sanktsioonide mõju Eesti majanduskasvule on olnud väike. Kuigi allapoole riskid on veidi alanenud, on need jätkuvalt suured ning võivad ohustada välisnõudluse oodatud paranemist,“ selgitas ta Venemaa olukorda.

Kolmanda kvartali 2,1% SKP kasv aastases võrdluses vastas panga ootustele. Kvartali võrdluses kasvas majandus 0,2%. Mõõduka majanduskasvu jätkumisele viitas juba juulist paranema hakanud töötleva tööstuse eksport, mis toetas selle sektori tootmismahu kasvu.

„Töötleva tööstuse tootmismaht on sel aastal järk-järgult paranenud ning esialgsetel andmetel panustas see sektor kolmanda kvartali majanduskasvu kõige enam. Mitmete kaupade ja teenuste hinnalangus koos tugeva palgakasvuga on suurendanud eratarbimist ning kiirendanud jaekaubanduse kasvu,“ lausus Mertsina.

Esialgsete andmete järgi kolmandal kvartalil investeeringud aga vähenesid või vaid olid marginaalse kasvuga. Vaatamata sellele on Eestis investeeringute osakaal SKP-st teiste riikidega võrreldes (sh, Läti, Leedu ja EL keskmine) suhteliselt suur.

Kaupade impordikasv kolmandal kvartalil küll kiirenes, kuid nõrk investeerimisaktiivsus oli sellele piduriks. Kuna ekspordikasv oli impordist tugevam, siis puhaseksport suurenes ja andis tugeva panuse majanduskasvu.

„Kiire palgakasv koos järgmisel aastal alaneva tööjõu maksukoormusega toetavad tugeva eratarbimise jätkumist. Koos välisnõudluse paranemisega hakkab ettevõtete investeeringute kasv tasapisi paranema. Ettevõtete rakendamata kapitali osakaal on tasapisi vähenenud, samal ajal kui nende laenuportfell kasvab. Tugev nõudlus eluaseme järele toetab kodumajapidamiste investeeringute kasvu,“ lisas ökonomist.

„Selle aasta viimasel kvartalil peaks mõõdukas majanduskasv peamiselt puhasekspordi ja eratarbimise toel jätkuma. Meie eelmisel nädalal avaldatud prognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal 2% ning järgmisel aastal 2,5%,“ lausus Mertsina.