NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
13.04.2018 00:29
Need imelised numbrid...Kasvas juurde ??? Kas see tähendab seda metsa,mida muru seest otsida tuleb ? Palju sellest juurdekasvavast metsast küpseks jõuab saada ? Umbkaudu 30-40 %...Aga siis ei olegi need numbrid nii imelised ...
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    13.04.2018 11:30
    2 330 000 hektarit metsa praegu
    200 tihumeetrit metsa keskmiselt hektaril
    466 000 000 tihumeetrit metsa kokku praegu
    16 000 000 tihumeetrit kasvab metsa juurde igal aastal
    80 aastat - mahavõtmisküpse puu vanus
    80 aastaga kasvab metsa juurde
    80x16M tihumeetrit ehk 1 280 000 000 tihumeetrit
    kokku koos praegu kasvava metsaga on 80 aatapärast kokku

    1 740 000 000 tihumeetrit

    igal aastal võetakse maha 11 000 000 tihumeetrit metsa
    80 aasta jooksul 880 000 000 tihumeetrt

    selleks et kogu eesti mets maha võtta tuleks 80 aasta jooksul maha võtta rohkem kui 21miljonit tihumeetrit metsa aastas.
    Siis alles hakkaks metsa vähemaks jääma. alla 21M tihumeetri maha võttes kasvab metsa juurde.

    niiet pole mõtet mingi emotsioonilaksu pealt mingit jama ajada.
    13.04.2018 12:25
    näen, et mõnedele arvut ei meeldi. okei. me võime ju reaalsust painutada kuhu tahame, aga miks siis pärast käsi laiutada ja kiunuda, kui reaalsus ootustega kokku ei lähe. reaalsuse moonutamisega maailm pekki aetaksegi ja süüdi olete teie. humanitaarsed kummipead, kes matemaatikast ei pea.
    13.04.2018 18:00
    Matemaatika läheb liiga keeruliseks kui võtta arvesse kõiki nüansse-näiteks 00:29 poolt mainitud kui palju sellest juurdekasvust reaalseks küpseks metsaks formuleerub umbes 80 aasta pärast?Seda kui palju sellest juurdekasvust on kaitse all olevatel metsa-aladel jne jne.
    Lineaarsed arvude rea pikendamised ei ole paljude muutujatega protsessides(neist osa ilmselt veel tundmata või väga puudulikult teada,nagu seda looduse ja kliimaga seotud kindlasti on) kuigi usaldusväärsed. Näiteks levib praegu kiiresti meie aladele uusi metsahaigusi, see võib mõne puuliigi või koosluse juures juurdekasvu praktiliselt nullida x-aastate pärast, sama sajanditormi vm stiihia puhul.Juurepess kuusikutes on kujunenud tõsiseks nuhtluseks näiteks kaasaegsete raievõtete(pehme maaga rasketehnika) eduka juurutamise tulemusel.
13.04.2018 06:10
Võtab kätte ja kirjutab selle asemel,et minna vaatama mis tegelikkuses toimub.Sõidan mööda Eestimaad ja imestan kuidas lageraie langid laiuvad ja ainult võsa kasvab mühinal !
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    13.04.2018 08:03
    ätt. su lauses on juba sees see, miks sinu jutt möla on. SÕIDAN mööda eestimaad. metsas ei saa autoga sõita. ja eestimaa metsades ei ole sõiduteid. see et sul autoaknast lageraielangid silma jäävad ei ole kogu mets.
    13.04.2018 12:58
    Ok. Oletame, et numbrid artiklis on tõde. Siis jääb ikkagi arusaamatuks, miks tegalene nii mures on. Kas tal on maja metsa kasvanud või on mets teda ähvardanud kuidagi? Miks on vaja mures olla, et meil on liiga palju metsa? Miks ta ei muretse putukarohkuse või liigirohkuse pärast metsas? Miks paneb inimese nutma metsarohkus?
    13.04.2018 14:48
    teeäärsete lageraiete eesmärgid on üldjuhul nähtavuse parendamine ja vähendamaks loomade sattumist maanteedele. kaugemale te niikuinii autoaknast ei näe ja see on ka ebaoluline.
Anonüümne kommentaar
13.04.2018 06:26
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "et" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
    13.04.2018 08:36
    Üks uskumatult püsiv müüt on see krooni kattevara jutt. Ei olnud meie mets mitte kunagi REAALSELT krooni kattevara. Jah, see oli kaalumisel tagavaravariandina. Jah, metsamehed pidid mingis etapis välja valima paremad langid, ja jätma need varuks, st ei tohtinud seal teha plaanipäraseid tegevusi, vaid need pidid jääma "ootele", et kui siis on vaja, siis oleks need olemas ja võimalik kiiresti ja korraga realiseerida. Aga EI LÄINUD VAJA. Kroon tagati teiste vahenditega. Sisiuliselt oli see kattevara vaid NIMEKIRI metsaeraldistest, mis oli igaks juhuks olemas ja mida mitte kunagi ei kasutatud millegi tagamiseks. Aga pärast jagati Siimu allkirjaga välja trükitud "tänukirju" et aitäh, et aitasite kaasa EEsti oma raha tulekule. Ja sellest sündis aastakümneid püsiv ja siiani alailma eksponeeritav müüt, nagu oleks metsal olnud tohutu roll Eesti krooni olemasolu tagamisel. EI olnud tal mingit rolli, peale selle , et noor eesti riik mõtles, et mis varasid meil tol 90-alguses üldse on ja metsa siis tõepoolest oli ja on praegu ja jätkub edaspidigi.
    Antud kommentaaril on 1 registreeritud vastust ja 2 anonüümset vastust, mis on nähtavad anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
13.04.2018 06:29
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "e-maalt" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
13.04.2018 06:51
Täielik jama. Ei hakkagi tasulist loomulikult lugema. Küsiks nn. spetsialistilt, miks on Eestis nii valdav metsade lageraie? Et saada maksimaalset kasumit väikseimate kulutustega.Teistes riikides liikudes pole seda küll täheldanud aga meil on ju näha, järgi on raiesmikud ja noor veel mitte raieküps mets. Ju need spetsialistid on puidutöösturite palgal või ära ostetud ja nüüd kipuvad endid õigustama jutuga, et metsa aga kasvab juurde.
    13.04.2018 17:27
    täielilku jama ajad. tutvuks siis metsa majandamise põhiliste etappidega, aga ei vaja möliseda asjaeest teist taga. ma ei hakka sulle seletama miks tehakse eestis lageraiet. muid meetododeid kasutatakse ka, aga sinusugune töllmokk ei saaks sellest ari siis ka kui ninapidi sisse pista.
13.04.2018 07:05
Seni,kuni 1,5m võsa metsaks nimetatakse,on jurdekasv muidugi võimas. Millal, ja kuipalju sellest tegelikult metsaks saab? Seda ei tea ega soovigi teada ükski ametnik.
13.04.2018 07:45
Selleks et kasvaks head tihedad juuksed tuleb need nulli peale mahalõigata.
Nii on ka metsaga. Kõik tuleb maha rajjuda, siis hakkab rekord kogustes metsa peale-kasvama.
13.04.2018 07:47
Küsimus, miks euroopas on iga ruutmeeter põldu kullast kallim? Miks euroopas ei lasta põldu kunagi metsaks minna? Kas keegi kujutab ette mida on vaja, et ühest maalapist X saaks viljakas põld?
See on järjekordne pärand tulevastele põlvedele.
13.04.2018 07:48
Loen neid kommentaare ja vägisi tekib kahtlus,et tegemist on kas kremli trollidega,kelle ülesanne on segaduse ja viha külvamine või muidu pooletoobistega.Kui inimene,kes on korra metsa sattunud peab ennast metsateadlaseks,siis on ikka midagi väga viltu.
    13.04.2018 08:03
    Ei ole siin vaja mingit segadust külvata, tarvitseb vaid lahtiste silmadega ringi liikuda. Ma olen vast lihtsalt harjunud liiga metsase Eestimaaga. Minu maakodust igasse suunda on minu jaoks mäletamatutest aegadest igasse suunda laiunud suured metsad. Nüüdseks raiesmik raiesmiku järgi. Siin seal tõsi ka kaitseala. Kui need mõned metsad poleks kaitse all, oleksid needki vaid mälestus. Asi võib spetsialisti jaoks olla jokk aga varju selline võsa ju ei paku, samuti seeni marju mitte. Liigitada meid Kremli trollideks on väga nõme.
    13.04.2018 08:06
    nad ei ole üldjuhul metsa sattunud, nad on "metsa" autoaknast näinud või käinud kusagil pargis healjuhul.
13.04.2018 08:08
Nüüd näete,et valed riigi tasandil on täpselt samad nagu venemaal.
13.04.2018 08:08
Reimer: "Meie metsamaa pindala on kasvanud viimase 75 aasta jooksul rohkem kui kolmandiku võrra. "
- Selle asemel, et ENSV ajal kogutud rasvaga uhkustada. Õelgu parem kui palju on viimase 20 aasta jooksul metsa vähemaks jäänud.
13.04.2018 08:13
Kõik Emajõe ketile
facebook.com/events/574317819595489
Anonüümne kommentaar
13.04.2018 08:30
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "loosung" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
13.04.2018 10:19
Kas mets on siis nagu umbrohi,et muudkui rõõmsalt vohab,vaatamata kõigele?
13.04.2018 15:49
Mnjaa, kahjuks ei jäänud meelde selle "metsa" mehe nimi, kes ütles rumalatele metsa pärast muret tundvatele kaasmaalastele. " Eestis on metsa piisavalt, tegelikult on raielangil juba aasta pärast mets, aga rohu seest te veel ei näe seda..."
17.04.2018 20:37
Rohtu kasvab ka 12 korda rohkem kui teda niidetakse või kari ära sööb. Ometi rohtulademeid kusagil ei ole. Metsa juurdekasvu ei saa mõõta noore metsa juurdekasvuna, sest raieküpseks saab sellest mahust ainult ligikaudu pool. Ainult sellises mahus raiumine kindlustab metsaressursi säilimise ka tulevikuks.Ülejäänud hävib looduslikus valikus ja väljalangemises küll puude haiguste, küll kahjurite tegevuse kaudu, kuivab, murdub maha, seal mädaneb ja muutub huumuseks. Mets on kõige suurem huumusetootja looduses. Huumus ei tekki aga mittemillestki, vaid ikka metsa elu ja olelusvõitluse kaudu osade puude väljalangemise tulemusena. Raiutakse aga raieküpset metsa. Pealkirjas toodud arve peaks arvestama aga nii, et raiuda võiks ainult poole 16 miljonist tihumeetrist aastas ehk siis 8 miljonit tihumeetrit, raiuti aga 11 miljonit tihumeetrit. Aastakümme tagasi nii tehtigi ja metsatagavara oli enamvähem stabiilne. Nüüd on juba aastaid raiutud üle 10 miljoni tihumeetri aastas ja maastikul on näha ainult raiesmikud või alles kasvueas noored metsad. Et jõuda tagasi iseseisvusaja alguse metsaressursini, ei tohiks 6-7 aastat üldse metsa raiuda, nii palju on viimastel aastatel Eestis metsa üle normaalse raie raiutud.
19.04.2018 08:10
Kõik põllumaad, millised olid kuni uue eesti tulekuni kasutuses on nüüd juba 5-6 meetrise võsa all. Järelikult #mets#.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega