Metsafirmad soovivad langid kändude nimel segi pöörata
Metsandusettevõtted tahavad hakata raielankidelt kände välja juurima, et teha need biokütuseks hakituna rahaks. AS-i Stora Enso Mets metsandusjuht Indrek Tust nentis, et ettevõte on kändudest kui seni kasutamata biokütuse ressursist huvitatud, sest selle järele on üksteise järel kerkivate elektri- ja küttejaamade tõttu suur nõudlus. „Hakke mahu järgi kaalub ühe kännu mass koos juurtega üles puuoksad,” rääkis ta. Nii ongi Stora Enso keskkonnaministeeriumilt uurinud, kas oleks võimalik asuda kändude juurimise kallale. Seni on ministeerium juurimise lubamisest keeldunud.
Seadus ei luba
„Metsaseaduse mõttes pole kännud käsitatavad ei metsamaterjali ega ka raiejäätmetena,” selgitas ministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp, lisades, et kändudele ihub ühes teiste ettevõtetega hammast ka riigimetsa majandamise keskus. Lamp viitas, et raielangi ja metsamulla kaitseks ei tohi pinnast mõjutada enam kui kolmekümne sentimeetri sügavuselt. Lampi sõnul võetakse ministeeriumis lõplik seisukoht metsandusteadlastelt tellitud uuringu alusel, mis peaks valmima veel selle aasta lõpus.
Soomes ja Rootsis tohib juurida
•• Kändude raiesmikelt juurimist praktiseeritakse praegu Soomes ja Rootsis. Mujal Euroopas on sellest hoidutud, sest arvatakse, et juurimine kahjustab liialt pinnast. •• Andres Jäärats maaülikooli metsakasvatuse osakonnast märkis, et enne sellise tegevuse lubamist tuleb anda vastus paljudele küsimustele. •• Jäärats tõi seoses kändude juurimisega näiteks Soome. „Kui meil käivad masinad praegu raiestikul kuni kolm korda, siis Soomes tehakse seda kuni kuus korda. Sellega kaasneb pinnasele suurem surve,” osutas Jäärats.
