Metsamehed: kavandatav erimärgistatud kütuste seadusemuudatus on meile ebaõiglane
5. mail otsustas valitsus algatada „vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse“ eelnõu, mille kohaselt kaotatakse erimärgistatud, väiksema aktsiisimääraga kütuste kasutusvõimalus metsandus-, kaevandus- ja ehitustöödel järgmisest aastast, teatas metsatöösturid.
„Kavandatav seadusemuudatus suurendaks oluliselt metsamajandajate kulusid. Seetõttu väheneks kogu Eesti metsasektori konkurentsivõime,“ tõdes Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa. „10 - 15 protsenti metsamasinate töö omahinnast moodustavad kütusekulud. Seadusemuudatuse järel kasvaksid keskmist kasvava metsa müügihinda ja raiemahtu arvesse võttes metsa ülestöötamiskulud 7 - 8 protsenti. Metsaomaniku jaoks langeb kasvava metsa müügihind 2 - 3 protsenti, seetõttu väheneb oluliselt ka metsaomaniku huvi puitu müüa.“
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevdirektor Ott Otsmann märkis, et kavandatav seadusemuudatus läheb otseselt vastuollu riigikogus vastu võetud metsanduse arengukavaga 2020. aastani, mille kohaselt on metsaomanikke vaja aktiviseerida ja seeläbi soodustada kodumaise taastuva ressursi turuletoomist. Arvestades eelnõu seletuskirjas toodud metsanduses tarbitud kütusemahtu 20,5 tuhat tonni, põhjustaks seadusemuudatus sektori summaarset kulude tõusu ligi 6 miljoni euro võrra aastas.
„Kahtlemata loob kulude kasv Eestis ebaterve konkurentsiolukorra, eriti võrreldes põhjanaabrite Soome ja Rootsiga, mis teadupärast on pikaajaliste kogemustega metsatööstusmaad ja kus metsasektori ettevõtluskeskkond on niigi parem. Soomes ja Rootsis kasutatakse metsanduses (Soomes ka tööstusterritooriumitel) väiksema aktsiisimääraga erimärgistatud kütust või tagastatakse osaliselt metsatöödel kasutatud kütuselt makstud aktsiis,“ põhjendab Otsmann.
EEML juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul on seadusemuudatus ebaõiglane ka lihtsalt seetõttu, et eelistab üht sarnast tegevusvaldkonda teisele. „Põllumajandus ja metsandus on mõlemad maakasutusega seotud valdkonnad ja vajavad sarnaseid toetusskeeme.“
Ott Otsmann tõi välja, et taluniku tegevus muutuks seadusemuudatuse tõttu keerukaks: „Metsandus- ja põllumajandustalu pidaja peab hakkama oma traktoris alates 01.01.2012 kütust vahetama, kui ta siirdub vastavalt kas põllumajandus- või siis metsandustöid tegema. Traktoriteenuse pakkujal on aga edaspidi otstarbekam teha põllumajandustöid kui metsandustöid, kuna kulud on väiksemad (baasmasin on sageli sama, vahetatakse vaid haakeriistu).“
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevdirektor viitas veel eelnõu seletuskirja ptk III lk 2 olevale selgitusele, justkui ei oleks erimärgistatud kütuste kasutussüsteem õiglane. „Kütuste aktsiisivähendus on selgelt nii Eestis kui ka mujal Euroopas seotud avalikel teedel sõitmise või mittesõitmisega. Kõik sektorid, kellele käesoleval hetkel on erimärgistatud kütuste kasutamine lubatud, tarbivad seda kütust masinates, mis ei liikle avalikel teedel. Seda loogikat ei saa muuta olematuks ja asendada seda seletuskirjas viidatud nn sektori toetusvajadusest lähtuva loogikaga.“
Ando Eelmaal ja Ott Otsmannil on probleemile ka lahendus välja pakkuda: kui loobutakse erimärgistatud kütustest ja põllumajanduses hakkavad kehtima normatiivid väiksema aktsiisimääraga kütuse kasutamiseks, siis tuleks metsamajandajatele välja töötada aktsiisi tagastusskeem, mis lähtuks deklareeritud töödest ja puidu kogustest.
Eesti Erametsaliit ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on edaspidi valmis osalema nii seda teemat puudutavate õigusaktide väljatöötamisel kui ka selleks vajalike uuringute tegemisel. Senisesse eelnõu ettevalmistamise protsessi ei ole rahandusministeerium paraku kumbagi kaasanud.
