Metsaomanike suurim õudusunenägu: valitsus ütleb ette, millal võib oma metsas raiuda ja millal mitte
Sotsialistist riigikogulane ja riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra tahaks teoks teha erametsaomanike kõige suurema õudusunenäo. Valitsusele tuleks Vakra meelest anda õigus metsa loodusliku tasakaalu hoidmiseks seada piiranguid uuendusraielangi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et raiete maht võib ületada kasutatava metsa juurdekasvu.
„See tähendab, et valitsus võib öelda: stopp, nüüd, mingi aja jooksul, rohkem Eestis metsa ei raiu,“ selgitas Vakra.
„Miks ei võetud 27 000 hektarit laanemetsi ja salumetsi varem kaitse alla? Miks me alles nüüd sellest räägime?“ küsis riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra (SDE) parlamendis.
Metsa hoidmise ja juurde kasvatamise paat lekib juba pikka aega, sest metsa raiumine on läinud liiga liberaalseks ja lihtsaks, tunnistas ta.
Praeguse valitsuse koalitsioonilepingus on selgelt kirjas, et me ei raiu rohkem, kui metsa juurde kasvab ning see oluline muudatus tuleb kindlasti viia ka uude metsaseadusesse, rõhutas Vakra.
Selle vajaliku põhimõtte tagamiseks sõnastas ta veel ühe ettepaneku metsaseaduse muutmiseks: valitsusele tuleb anda õigus metsa loodusliku tasakaalu hoidmiseks seada piiranguid uuendusraielangi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et raiete maht võib ületada kasutatava metsa juurdekasvu.
„See tähendab, et valitsus võib öelda: stopp, nüüd, mingi aja jooksul, rohkem Eestis metsa ei raiu,“ selgitas Vakra.
Samas meenutas ta, et 110 000 eraomanikku raiuvad aastas 8 miljonit tihumeetrit metsa ja RMK 4 miljoni tihumeetri ringis. Ent RMK-l on kohustus ka ehitada metsateid, kuivendada, rajada spordiradu, ehitada lõkke- ja puhkeplatsid.
Säästlik metsamajandus ei saa jääda ainult riigimetsa majandamise poolele, ütles Vakra: „Kui me soovime tõesti Eesti metsast ka edaspidi rõõmu tunda, siis see on ühiskondlik kokkulepe, millega peavad võrdselt kaasa tulema nii eraomanikud kui ka Riigimetsa Majandamise Keskus.“
