Metsatööstust kimbutab palgikriis
Eesti metsatööstuse liidu esimese kvartali aruandest selgub, et viimaste aastate jooksul on raiemahud oluliselt vähenenud, moodustades vaevalt poole arengukavaga heakskiidetud optimaalsest raiemahust. Tekkinud olukorras on puidutöötlejad kohaliku toorme nappuses sunnitud oma tootmist ümber korraldama ja ostma toorainet sisse peamiselt Lätist ja Venemaalt, kirjutab Äripäev.
"Ei ole mõistlik toetada naabrite majandust, kui Eestis on metsakasutus alla poole võimalikust, kui me oma tooraine vajadust impordiga ei kataks, oleksime väga tõsises kriisis, kuigi paikneme Eesti ühes kõige metsarikkamas piirkonnas," kommenteeris Võrumaal asuva AS-i Toftan tegevjuht Martin Arula.
Eesti metsatööstuse liidu tegevdirektori Andres Talijärve sõnul jääb selle aasta Eesti raiemaht 5 ja 6 miljoni tihumeetri vahele, kuigi 2002. aastal heakskiidetud metsanduse arengukava järgi on optimaalne 12,6 miljonit tihumeetrit.
Peamiseks põhjuseks on jäik maksusüsteem, mis pärsib erametsade majandamist, nimelt käsitletakse puidu müügi puhul maksustatava tuluna kogu tehingu käivet ega võeta arvesse metsa ülestöötamise ja uuendamise kulusid.
Talijärve sõnul on probleem aastatega ainult teravamaks muutunud, Eesti metsatööstuse liit on murega korduvalt pöördunud nii keskkonna- kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole, kuid tulemusteta, ometi kannab ka riik metsakasvatuse ja metsavarumisega seotud tulude saamata jäämise tõttu igal aastal otsest majanduslikku kahju.
